Aasosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed 6 Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD Maarja-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Dryopteris filix-mas Dryopteris Dryopteridaceae Dryopteridales Pteridopsida Pteridophyta Plantae Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Soo-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik
nõmm-vareskold) ja enamik on kaitse all Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad tuppedena ümber varre. Varre tipus areneb eospea Mõnedel osjadel on eraldi kevadvõsud, mis kannavad eospäid ja suvivõsud, mis fotosünteesivad 8 LIIKI Eestis OSJAD SÕNAJALAD KEERDLEHIKUD Mitmeaastased niiskete varjuliste kasvukohtade taimed Maapealse osa moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD
8) ogane astelsõnajalg Polystichum aculeatum 9) Brauni astelsõnajalg Polystichum braunii 10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis BRAUNI ASTELSÕNAJALG Polystichum braunii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BRAUNI ASTELSÕNAJALG Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Polypodiales Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae) Perekond: Astelsõnajalg (Polystichum) Liik: Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) BRAUNI ASTELSÕNAJALG Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Levik Põhjapoolkera parasvöötmes.
Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest) Ajastu keskelt pärineb koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad Baltika ja Laurentia mandri kokkupõrkel moodustus Euroameerika mander Karbon(359,2-299) ehk kivisöeajastu Ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana hakkasid teineteisele lähenema Selgrootuist oli meredes kõige rohkem foraminifeere, goniatiite, käsijalgseid (brahhiopoode), meriliiliaid ja - siilikuid, õisloomi, karpe, tigusid Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus
- Olemus tüvendeostaimed, Arengutsükkel domineerib sporofüüt, gametofüüt esineb eellehe ehk protalliumina. Kuju erinev sibuljas või lehe taoline. Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad Equisetales · Keerdlehikud esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud. Kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud. Ülevaade Eesti sõnajalgtaimedest*. Sõnajalgtaimed ilutaimedena*. Paljasseemnetaimed nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne
olid tugevate lihastega varustatud uimed, mille abil sai ka kõndida mööda veekogu põhja. Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus.
kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasevärviline liivakivi, nn old red. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
troopika taimed. Lahnarohud veetaimed, väga puhtavee veekogude põhjataimed. Erieoselised. Eosed arenevad lehealusel. Puhtaveeliste järvede taimed, kuna vajab palju valgust. Ositaimed. Maailmas 1 prk, liike ~40 liiki, Eestis 8 liiki ja hübriidsed liigid. Varred on lülilised, pisikesed lehed. Lehed moodustavad tupja männase varrelüli alusel. Eosed arenevad eospeades. Väga laialdase levikuga, tüütud umbrohud. Sageli mürgised ja sisaldavad räni. Keerdlehikud. Lehed suured. Lehed kujunenud spetsialiseerunud varre harudest. Leht kasvab sõnjalal tipust ja seetõttu tipst rullunud. Tänu sellele kasvutüübile on praktiliselt kõik sõnajalad mürgised ja seetõttu suhteliselt harvaesinevad. Eosed paiknevad lehtede all. Ebakeerdlehikud. Maokeelelaadsed. Eestis 1 liik maokeelt ja 4 liiki võtmeheina. Lehed kaheosalised: vegetatiivne pool ja eoseid kandev pool, vars on maasisene. Võtmeheinad on kuivade elupaikade taimed. Majanduslikku tähtsust pole.
Merede pindala vähenemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused põhjustasid äärmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Joonis 6. Varajane-devon Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid).
põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 48. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Taimed on haploidsed
47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud 1)Sõnajalad ja maokeeled (üle 10 000, Eestis 28) Kilpjalalised: (kilpjalg) Naistesõnajalalised: (naistesõnajalg, laanesõnajalg) Soosõnajalalised: soosõnajalg Sõnajalalised: (laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg) 20.Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid Sammaltaimede elutsükkel: Ürgne taimerühm. Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad
Risoidid ei suuda taime piisavalt veega varustada, mistõttu teevad seda lehed ja vars. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Sammalde siseehitus on lihtne. Samblad on õrnad ja madala kasvuga, sest neil pole puitunud rakukesti ega juhtsooni, mis aineid edasi edasi juhiks. Näited: helvik (maksasammal), harilik karusammal, palusammal. 0 3. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad), kl. pärisraikad (kollad ja lahnarohud), kl. keerdlehikud (sõnajalad ja võtmeheinad) – välisehitus, näited liikidest. Sõnajalgtaimede hulka kuulub kolm eriilmelist taimerühma: kollad, osjad ja sõnajalad. kollad KOLLAD - mitmeaastased üsna madalad taimed. Nende pikkadelt roomavatelt vartelt tõusevad arvukad püstised harud. Vart ümbritsevad lehed, mis meenutavad okkaid. Kollad on igihaljad. Enamikul koldadel arenevad eosed varre tipus eospeades. Mõnel algelisemal
isassugurakud (seemnerakud). Emastaime ladvalehtede vahel arenevad emassuguorganid – arhegoonid. Igas arhegoonis küpseb üks munarakk. Viburitega isassugurakud ujuvad veekeskkonnas emastaime juurde ja viljastavad munaraku. Viljastunud munarakk jaguneb mitoosi teel. Selle tulemusena kasvab emastaime latva harjas ja eoskupar (uus sporofüüt). 53. Hk Koldtaimed (kollad, selaginellid, lahnarohud). Hk. sõnajalgtaimed. Osjad (Selts: osjalaadsed). Keerdlehikud (Seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Lycopodiophyta. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike. Ehitus. Sporofüüdil on väikeste, vahel soomusekujuliste lehtedega (mikrofüllia) maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu
inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 8. SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus
Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus
Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 31. Arengu tsükkel ja paljunemine : Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus
annaabi.ee 
