levimist ja ksüleemi funktsiooni tõsiseid häireid Mis tagab vee liikumise ksüleemis? • Kõigepealt peab olema tõmme mille genereerib transpiratsiooni põhjustav jõud (veepotentsiaalide erinevus taimelehe ja atmosfääri vahel) • Tõmbe (negatiivse rõhu) tagajärjel on vesi ksüleemis metastabiilses olekus (ülekuumenenud seisundis) • Kohesioon (tänu vesiniksidemete suurele tõmbetugevusele) hoiab vedelikusammast koos ka metastabiilses olekus – seda seni kuni ei teki keemistsentreid (gaasimulle) • Tugevad ja hüdrofiilsete pindadega juhtkoed võimaldavad seista vastu suurele tõmbele ja vältida keemistsentrite moodustumist Vesi liigub lehtedes: 1. Mööda leheroode 2. Leheroodudest mesofülli rakuseina 3. Rakuseintest lehe sisesesse õhuruumi 4. Lehe sisestest õhuruumidest läbi õhulõhede atmosfääri Lehtedele on iseloomulik suur hüdrauliline takistus • Lehe hüdrauliline takistus sõltub leheroodude arvust, jaotusest ja suurusest ning mesofülli
soojushulka, mis on vajalik 1 massiühiku soojendamiseks 1 kraadi võrra. kus q - soojushulk, maine -aine mass; c erisoojus; (T2 T1) ja .T - temperatuuri muutus; C soojusmahtuvus. Vedeliku keemahakkamine algab tavaliselt nn. keemistsentritelt. Puhtas siledaseinalises anumas (näiteks laboritingimustes) võib toimuda vedeliku ülekuumenemine temperatuur võib tõusta üle keemistäpi. Selline seisund on ebastabiilne ning keemistõugete vältimiseks paigutatakse katseseadmetesse keemistsentreid ehk keedukive - poorse materjali tükke, mis kuumutamisel eraldavad õhumullikesi, mille ümber keemine algab. Kondenseerumine Õhu jahutamisel saab teatud temperatuuril õhu niiskuse sisaldus võrdseks vee küllastatud auru rõhuga, st õhuniiskus on 100%. Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Gaasi/auru kondenseerimiseks (veeldamiseks) on vaja alandada temperatuuri ja/või tõsta rõhku
annaabi.ee 
