Gmelini käsiraamatu hilisemates väljaannetes ja Beilsteini entsoklopeedias 1880 võeti kasutusele Laurenti esitatud org ainete käsitlus. Tema ettepanekud org ainete nomenklatuuri kohta olid aluseks Genfi nomenklatuuri koostamisel 1892. Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (1818-1884 ) saksa keemik, Wöhleri ja Bunseni õpilane, oli seotud 1847-1851 Liebigi ja Wöhleri kirjutatud "Puhta ja rakenduskeemia" käsiraamatu väljaandmisega . Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet-
Gmelini käsiraamatu hilisemates väljaannetes ja Beilsteini entsoklopeedias 1880 võeti kasutusele Laurenti esitatud org ainete käsitlus. Tema ettepanekud org ainete nomenklatuuri kohta olid aluseks Genfi nomenklatuuri koostamisel 1892. Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (1818-1884 ) saksa keemik, Wöhleri ja Bunseni õpilane, oli seotud 1847-1851 Liebigi ja Wöhleri kirjutatud "Puhta ja rakenduskeemia" käsiraamatu väljaandmisega . Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet-
Heinrich Friedrich Emil Lenz 1804-1865 Elulugu Baltisakslasest füüsik Sündis Tartus Isa Christian Lenz oli jõukas linnakodanik, rae ülemsekretär. 1820.aastal lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja astus Tartu Ülikooli. Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi
asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5. Kõrgrõhu polüeteeni puudused: ahela hargnemisest tingitud polümeerse materjali pehmenemine ja tiheduse vähenemine. 6. Karl Ziegler (1898-1973) keemiaprofessor ja Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor. Avastas, et alumiiniumiühendid nt trietüülalumiinum, polümeerivad eteeni. Giulio Natta (1903-1979) mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. 7
ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta - mitme Itaalia ülikooli professor - Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja - polümeeritööstuse konsultant - avastas stereoregulaarse polümerisatsiooni isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid Polüesterid
Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: "Boris Godunov", "Hovastsina"). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule ("Seminarist", "Kirp"). Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor. Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni
September 1985 Põhja-Iirimaal, Bangoris. Ta oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia- ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14-keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. Aastail 1910– 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911–1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta.
Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel. Uus avastus võimaldab päikeselt kogutud energiat odavalt salvestada ning seega ületada peamine komistuskivi, mis on siiani takistanud päikeseenergia kujunemist peamiseks energiaallikaks. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keemiaprofessor Daniel Nocera on välja töötanud katalüsaatori, mille abil saab vee molekule lõhkudes hapnikku toota. Reaktsiooni käigus vabanevad vesinikuioonid. Lihtsasti ja odavalt valmistatavat katalüsaatorit saab kasutada suurte koguste vesinikugaasi valmistamiseks päikeseenergia abil. Seejärel saab vesinikku põletada või kütuseelementides kasutada, et toota energiat ka siis, kui päike ei paista. Nocera avastus aitab teadlastel edasi arendada kunstliku fotosünteesi ideed ning
keemiaaparatuuri vooderdus ja toidunõude pinnakatted. OHUD: kõrgel temperatuuril selle aurud on väga kahjulikud nii immuunsüsteemile kui ka viljastumisele. 15. Hermann Staudinger - (23. märts 1881 8. september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste. Aastal 1953. sai ta Nobeli keemiaauhinna. Karl Ziegler - (26. November 1898 - 11. August 1973) oli keemiaprofessor ja aastatel 1943- 1969 Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimasutuse direktor. Ziegel avastas, et alumiiniumi ühendid, nt trietüülalumiinium, polümeerivad eteeni. Giulio Natta - (26. veebruar 1903 2. mai 1979) oli mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Kui Montecatini firma ostis 1953. a Ziegleri katalüsaatori litsentsi, hakkas Natta sellega tegelema
· Mitme teiste teaduste akadeemia välisliige · Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. 7 Tema lapselaps Lembi Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia poliitik, endine parlamendiliige, kes esindas Montgomeryshire'i. 8.Viited: 1.Öpik, Ernst (1916). ,,The densities of Visual Binary Stars".ApJ 44:292-302. doi:10.1086/142296 2.Öpik, Ernst (1922). ,,An estimate of the distance of the Andromeda Nebula". ApJ 55: 406- 410. doi:10.1086/142680.
filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910- 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis
mahuga 16,5 m³. 5 Joonis 1.Päikesekollektorid maja katusel Joonis 2.Veesoojendamine kollektorite abil Sajandi läbimurre päikeseenergia salvestamisel. Uus avastus võimaldab päikeselt kogutud energiat odavalt salvestada ning seega ületada peamine komistuskivi, mis on siiani takistanud päikeseenergia kujunemist peamiseks energiaallikaks. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keemiaprofessor Daniel Nocera on välja töötanud katalüsaatori, mille abil saab vee molekule lõhkudes hapnikku toota. Reaktsiooni käigus vabanevad vesinikuioonid. Lihtsasti ja odavalt valmistatavat katalüsaatorit saab kasutada suurte koguste vesinikugaasi valmistamiseks päikeseenergia abil. Seejärel saab vesinikku põletada või kütuseelementides kasutada, et toota energiat ka siis, kui päike ei paista. Nocera avastus aitab teadlastel edasi arendada kunstliku
oktoobrill Kundas. Öpik oli eesti astronoom ning Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Ernst Öpik oli geoloogia ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Lapselaps Lembit Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia parlamendiliige, kes esindab Montgomeryshire'i. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 19101912 tegutses ta aktiivsel harrastusastronoomide seltsis ,,Vega". 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas ,,Mirovedenje" vaatlustest Marsi ja Veenuse ning
tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid energiaallikaid.Tuumaenergiat tulebki vaadelda kui ühte võimalikku Eesti baaskoormuse katmise allikat. Tuumaenergia kasutuselevõtu osas näeb Eesti Energia erinevaid lahendusi. Võimalik on nii tuumaenergeetika arendamine Eestis kui ka liitumine mõne tuumajaama projektiga naaberriikides. 1.AJALUGU 1 Eelnev Uraani avastas 1789 aastal keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (1743-1817) ning selle nimeks sai oma nime planeet Uraani järgi, mille kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel (1738-1822). Planeet omakorda oli oma nime saanud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse
ja P. Curie, F.Soddy, E.Ruther- ford, N. Bohr, E.Schrödinger jpt.) Tohutud edusammud sünteeskeemia valdkonnas Füüsikalised uurimismeetodid (raadiospektroskoopia, massispektroskoopia, röntgenstruktuuranalüüs, elektronmikroskoopia eritehnikad, neutronaktivatsioonanalüüs jpt.) Keemiatööstus (eriti väetised, plastid, ravimid, metallid) Joseph Louis PROUST(1754-1826) Prantsuse keemik, varasest lapse-põlvest seotud farmaatsiaga (isal apteek); hiljem apteegi juhataja.- Keemiaprofessor Madriidis (1791-1808)- Alates 1816 - Pariisi TA liege Põhisaavutused: kvantitatiivsed ekspe-rimendid, mis viisid (hiljem) kordsete suhete seaduse formuleerimisele.- näitas, et ained ei reageeri üksteisega mistahes vahekorras (nagu arvas Berthollet) John DALTON(1766-1844) Ingl. keemik ja füüsik, paljude akad. organi-satsioonide liige. Autodidakt; uuris paljusid alasid (sh. füsioloogiat: daltonism).Atomistlik-molekulaarse teooria üks rajajaid
Kõige rohkem kahju tekitavad kaevandamisjäägid, mis sisaldavad raadiumit, mis on väga radioaktiivne. Uraani kaevandamisel vabaneb ka radooni, mis võib kahjustada töötajate ja kaevanduste läheduses elavate inimeste tervist. Radooni mõjul võivad inimesed haigestuda kopsuvähki, luuvähki või lümfoomasse. [4] 10 4. AJALUGU 4.1. Algus Uraani avastas 1789 aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth(1743-1817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi, kelle kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel(1738-1822). Planeet omakorda oli nimetatud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel
Janis Reiters (1631 1695/97) KARLIS VILJAMS · Vabaks lastud päritori Ainazist (1779 1847) · TÜs 1803 1809 matemaatika · Maarahva esindajana immatrikuleeriti 111. Üliõpilasena · Müüris TÜ peahoonesse telliskivi DAVID · Läti päritolu farmatseut HIERONYMUS · Arst GRINDEL · Keemik (1776 1836) · 1804 14.a TÜ keemiaprofessor · 1810 12.a TÜ rektor · 1822.a arstidiplom · Asendas professorit õppides TÜs · G.F.Parroti lähedane sõber · Riia farmaatsia selts Grindex (1946) JURIS BARS · Esimene läti keele teadlane (1808 1879) · 1842 lõpetas TÜs arstiteaduskonna · Lai ja kitsas ,,e"
vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1845. a) optimaalse vahekorra vajadusele toidus. Uurijad panid tähele ka maomahla psühhomotoorset sekretsiooni. Niisiis on Bidderi loodud koolkonnal veel üks oluline panus neuroteadustesse
9.augustil 1945 Nagasakie heidetud pomm oli plutooniumipomm. Looduses plutooniumi ei leidu, küll aga tekib plutooniumit tuumaelektrijaamas uraani lõhustamisel. Seepärast võib tuumaelektrijaamu vaadelda kui plutooniumivabrikuid, mis suudavad toota toorainet tuumarelvatööstusele. Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol. Välimuselt on uraan hõbevagle metall. Looduses leidub uraani uraanimineraalides. 1.2 Tuumaenergia ajalugu Uraani avastas 1789.aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (17431817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781.aastal avastatud planeedi Uraani järgi. Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941.aastast. Mais 1941 tuli Jaapani teadlanefüüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku tuumade vahel uraan235 tuumade lõhestumisega purustava ahelreaktsiooni abil. Esimene tööstuslik tuumareaktor alustas tööd 2.detsembril 1957
annaabi.ee 
