Inimese keha kui keemialabor Biokeemia essee Inimene on üsna sarnane sellele, mida kutsutakse keemialaboriks. Hingamine, vereringlus, seedimine, higistamine - kõik need toimuvad kehas mingisuguste reaktsioonide või ainete abil. Kui inimese keha on keemialabor, siis tema organid on erinevad katseklaasid või kolvid, kus toimuvad siis erinevad "katsed" ja reaktsioonid. Kõige rohkem teeb keha katseid hammastest neerudeni ehk toimub seedimine. Seedimine aitab inimesel toitaineid omandada ja keha nendega varustada ning see on üks protsess, mis kaasab mitmeid meie keha organeid.
loodusteadusi. Alfredi vaimustasid eelkõige keemiakatsed. · Lisaks keemiale oli ta huvitatud kirjandusklassikast ja luulest. · Alfredi keemiaõpetajad olid Nikolai Zinin ja Juli Trapp. · 1850. aasta paiku läks Alfred Pariisi, kus veetis aasta keemiat õppides, töötades ühe tolleaegse väljapaistvama keemiku Théophile-Jules Pelouze'i laboris. Nitroglütseriin · 1859. aastal üürisid Robert ja Alfred Nobel ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks. · Seal hakkas ta katsetama ja aretama uut lõhkeainet. · Varasuvel 1862 korraldas ta vee all esimese lõhkamise. · Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud tsinkanumasse. Püssirohu seest ulatus välja süütenöör. · 1863 patenteeris ta oma lõhkeaine. Dünamiidi leiutamine · Kuna nitroglütseriini käsitlemine oli väga ohtlik, rentis ta ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil ohutumaks muuta