dollarilt 1929. aastal alla 1 miljardi dollari aastaks 1933. Pangad läksid pankrotti, ekspordile suunatud ettevõtted suleti ning 1932 aastaks oli kogu industriaalsektoris töötute arv tõusnud 30 miljoni inimeseni. Smoot-Hawely seadus ei aidanud ka USAd, kus 1930. aasta jaanuaris oli 3 miljonit töötut, 1932. aastaks oli aga juba rohkem kui 13 miljonit tööta inimest. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust. Eriti rängalt mõjus inglise naelsterlingi ja paljude teiste välisvaluutade devalveerimine. Riigikogus puhkesid ägedad 7
Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa ning see oli vaja algusest lõpuni ümber struktueerida. Eesti oli Venemaale lühikest aega peamiseks majanduslikuks aknaks maailma. Eesti ettevõtted said Venemaalt suuri tellimusi ja pank jagas tööstustele heldelt laene kuid siis Venemaa sulges oma turu. Aastavahetuse 1922/1923 lõpetati tollivaba kaubandus Eesti ja Nõukogude Liidu ja vahel ning mõningatele Eestist pärit eksporditavatele artiklitele kehtestati sisuliselt keelutollid. Eesti majandus sattus tõsiselt raskustesse, sest Eesti majanduspoliitika oli kahekümnendate aastate esimesel poolel väga suurel määral orienteeritud itta. See oli õppetund, mis kulus Eestile ära 1990ndail aastail, kui varitses oht viga korrata ja ennast liiga tugevalt vene turuga siduda. Eestis hakati ellu viima Rahvasteliidu poolt soovitatud majanduspoliitikat. Kärbiti riigi kulusid, lõpetati kergekäeline
Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Nõukogude invasiooniohu tõrjumiseks kümnendi alguses kavandatud sõjalis- poliitiline kaitseliit (Balti Liit) kõigi Balti riikide vahel Soomest kuni Poolani ebaõnnestus ning Eestil tuli loota ennekõike maailma üldsusele ja Rahvasteliidule. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui ka tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust. Eriti rängalt mõjus inglise naelsterlingi ja paljude teiste välisvaluutade devalveerimine. Riigikogus puhkesid ägedad
20.ndate algul oli see Eesti Panga käes olnud. Eesti Pank laene andes rikkus ka end põhikirja (laenud peavad olema lühiajalised ja likviidsed). Lisaks oli laenuandmine muudetud väga lihtsaks, ka ebarealistlike äriplaanide esitajad said laenu. Lisandusid ka välistegurid, kindlasti tuleb nimetada Eesti-Ve suhteid. Al 1922 hakkas Moskva teadlikult kraane kinni keerama. 1923 aastaks läks nõuk ve-le vaid 2% ekspordis, sest Ve ei võtnud eesti kaupu enam vastu keelutollid ja väga kõrged tollimaksud. Samal ajal sulas kokku ka transiitkabandus, verise kulla pesu, tühistati suurleping 2000 veduri kapitaalseks remondiks jne. E-Ve suhted kukkusid väga järsult kokku. 1923 aastaks ületati ka I MS tühjus Lääne- 62 Euroopa turgudel. Enne seda oli Lä-Eu kõigist kaupadest huvitatud. Ostja hakkas Lä- Eu-s hoopis rohkem jälgima kauba päritolu
annaabi.ee 
