Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvusliku liikumist algatanud jõud. Murranguline aeg tõi endaga kaasa ka murrangu rahva maailmanägemuses. vanad jumalad olid asendunud uutega, paganaajast säilinud maailmapilt lõplikult hääbumas. Mööda maad liikus kõikvõimalikke prohveteid, tihti omandasid sotsiaalsed liikumised usulis-müstlilise kallaku. Suur mõju rahva arengule oli hernhuutlikul liikumisel, mis vahepealsete keeluaastate järel aastatel 1830-1840 taas tippu tõusis. Pole liialdus väita, et alles hernhuutliku liikumise vahendusel muutusid eestlased kristlikuks rahvaks. Hernhuutliku liikumise populaarsus tulenes osalt ka tuginemisest rahva algatusel. Ehitati ju palvemajad rahva poolt, talumeeste seast valiti koguduste vanemad, jutustajad jne. Hernhuutlaste käsikirjaline kirjavara edendas rahva soovi ka ise midagi kirja panna, õhutas eneseteostusele. Sama eesmärki teenisid hernhuutlaste palvemajade juures
1497.a Ivan III kohturaamatud( sudebnik).Seal reglementeeritud, et ümberasumisõigusedüripäeva augus kitseneb 1, nõuti , et tp ,kes soovivad ümber asuda peavad maksma lahkumisraha. Sudebnikus lahkumisraha fikseeritud, olenes kui kaua tp on alal elanud ( mida kauem, seda suurem). 1497a nähtud kui daatumit, millal Venemaa hakkas pärisorjust ja sunnismaisust reglementeerima. Ivan IV ajal tp maksukoormus suurenes. 1581keeluaastad( Zapovednõe leta). Riik hakkas väljastama korraldusi keeluaastate kohta, millal tp ei tohtinud ümber asuda. Oli juba 1581 a teostatud maarevisjon( pisovõe Kingi, 1581, 1626), uuemad uurimused väga kriitilised. Uuemad uurimused näidanud tohutuid auke. Pisovõe knigid olid koostatud väga ebajärjepidevalt, mistõttu usaldusväärset pilti asustusest ei saa. Rahvaarvu nende põhjal hinnata on raske. 1592 Boriss Godunov kaot üldse liikumisõiguse ära ( jüripäeva privileeg) . Tp lõplik sunnismaistamine. Aegumistähtaeg ( urotsnõe leta)1597
annaabi.ee 
