1868. aastal keelustati teoorjus. Venemaal olid pärisorjuse alged olemas juba Kiievi-Vene riigi ajal, kui talupoegi sunnismaisteks muudeti. Üldine talupoegade pärisorjastamine algas Venemaal 15. sajandil. 1497. aastast tohtisid talupojad ühe mõisniku juurest teise juurde minna ainult nädal enne ja pärast sügisest jüripäeva sudebniku loal, makstes endisele mõisnikule lahkumisandamit. 16. sajandil pärisorjastamine lõpetati, kehtestades keeluaastad ja määraastad. 1649. aasta Maakogu seadustik vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis mõisa kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka Ukrainasse. 1760. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks Siberisse saata. Pärisorjus kaotati Venemaal 1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19
Pokrovi kirik (Jumalaema kaitsemantli kirik / Vassili Vaga kirik 1570-71 suured pogrommid Moskvas. 1571.a põletati Moskva maha. 1575-76.a tsaar loobus ametlikult oma suurvürsti kohast ja ametlikult valitsema khaani Simeon Bekulatovits (hiljem suri kloostri vangistusse). Raske ratsionaaselt seletada. Üks võimalus, et Moskva tsaar sureb koledat surma (ennustus, et end(Ivan) päästa vms). Obritsina tulemuseks veel suurem maa laastamine tulemus see, et 1581.a seati Vm sisse keeluaastad. Vana-Vm polnud sunnismaisust, talupoegadel õigus Jüripäeval lahkuda (polnud nii lihtne). Tp arv vähenenud, et tp-del keelati Jüripäevadel lahkumine (gulaku maks). Metropoliit Filipp sattus tsaariga vastuollu, tagandati ametist, Tveri vangistusse. I korda tsaari käsul metropoliit eemaldatud. Skuratov ka tagandati. Langes 1573.a Paides. Tappis/lasi tappa Vm palju inimesi (üle tuhande). Staritsa vürst ................