Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa-
Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart ja seetõttu olevat Oscar pidanud tüdrukute riideid mingi hetk kandma.
1948 ,,Mare Balticum uue sõjajärgse aja luule. Inimesed peavae kokku hoidma. Eesti, läti, leedu ühinegu, et olla vene vastu. Prohvetlik isamaa käsitlus. 1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" 7.2.Oscar Wilde´i elu ja looming ,,Dorian Grey portree" 18541900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli. Ei olnud kodukesksed vanemad: ema oli salongi inimene, kuid haritud keelteoskaja. W. tohtis salongiõhtutel viibida, armastas end väga juba lapsest saati, tal olid suured vabadused. Vanemad panid ta kooli, kuid tal oli seal raskusi. Hoolimata haritusest oli ära hellitatud, mis kujunes talle katsumusex Dublini kolledzis `71'74 ja Oxfordis `74'78. Tema jaox olid vastuvõetamatud sport ja kehaline kasvatus (sest seal kasutatavad asendid on kõike muud kui esteetilised). Sai ka koolis kolki, aga kannatas väärikalt. Ta olex võinud saada
toime tulema uute ja uuemate uuendustega. Eriti teravalt on tekkinud põlvkonnavahed vanema n-ö tiguposti ja noore internetiseerunud põlvkonna vahel. Pilet 21 41. O. WILDE'I ELU JA LOOMING, ,,DORIAN GRAY PORTREE" 1854-1900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli. Ei olnud kodukesksed vanemad: ema oli salongi inimene, kuid haritud keelteoskaja. W. tohtis salongiõhtutel viibida, armastas end väga juba lapsest saati, tal olid suured vabadused. Vanemad panid ta kooli, kuid tal oli seal raskusi. Hoolimata haritusest oli ära hellitatud, mis kujunes talle katsumuseks Dublini kolledzis `71-'74 ja Oxfordis `74-'78. Tema jaoks olid vastuvõetamatud sport ja kehaline kasvatus (sest seal kasutatavad asendid on kõike muud kui esteetilised). Sai ka koolis kolki, aga kannatas väärikalt. Ta oleks võinud saada
annaabi.ee 
