seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes. (Rätsep 2002: 50) Sõnade päritolu küsimus Viimasel ajal on hakatud arvama, et soome-ugri keeltel on sugulussuhteid palju kaugemalt. Mõned keeleteadlased on seisukohal, et soome-ugri keeled on kauges minevikus suguluses olnud indoeuroopa, altai ja mõnede teiste keelkondadega. (Rätsep 2002: 5051) 1960. aastatel lõi vene lingvist-polüglott Vladislav-Illits-Svitõts nostraatiliste keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada indoeuroopa, uurali, altai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelkondade keelte sugulust ning mis moodustavadki kokku nostraatilise keelkonna. Lingvist leidis häälikulised vastavused nende keelkondade vahel ja kinnitas sõnaelementide algvormide ülesehitusi. 4
sõnaraamatut. Wiedemanni sõnaraamat ei kajasta aga kogu eesti murdesõnavara ja lisaks veel rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles kasvama. (Rätsep 2002: 50) Tähtsaks küsimuseks on kerkinud soomeugrilise sõnavara küsimus. Üksikud keeleteadlased on avaldanud pooldavaid arvamusi, et soome-ugri keeltel on minevikus olnud sugulussuhteid indoeuroopa, altai ja teiste keelkondadega. 1960. aastatel lõi Moskva keeleteadlane Vladislav Illits-Svitõts oma keelte suguluse teooria, milles püütakse tõestada Vana Maailma kuue keelkonna- indoeuroopa, uurali, alrai, semiidi-hamiidi, kartveli ja draviidi keelte sugulust. Need keeled moodustavad tema meelest omavahel suguluses oleva suurkeelkonna. Ta andis välja kahes köites sõnaraamatu, milles on esitatud 353 sõnatüve, mis peaksid olema esindatud kõigis keelterühmades
Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntuimaks keskmise kiviaja leiukohaks on Narva Joaorg, mille vanim asulakiht kuulub VI aastatuhandesse e. Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt
annaabi.ee 
