tõepoolest kõik keele allsüsteemid häälikutasandi ja sõnavarani välja. statistiline informatsioon- põhineb koodi märkide arvul ja nende esinemistõenäosusel statistilised universaalid- sellised omadused, mille esinemine maailma keeltes on tõenäosem kui nende puudumine strukturalism- selle rajaja oli Sveitsis sündinud Ferdinand de Saussure, kes sai noorgrammatilise hariduse, kuid pidas keele ajaloo kõrval vajalikuks ka sünkroonilist keeleuurimist. Strukturalismi põhiidee on selles, et keel on süsteem. Selle süsteemi osad on vähemalt kaudselt üksteisega seotud, süsteemi struktuuri seisukohast olulisimad on aga osadevahelised vastandused e. opositsioonid, mitte niivõrd see, mida need osad endast praktikas kujutavad. subjekt e. alus sufiks e. järel- e lõppliide- käib tüve järgi sõltuvus- teatavasuunaline seotus. Lause juhtivaks liikmeks võib tunnistada verbi, mille omadustest sõltub ju kogu lause ülesehitus
enne kui see muutub, jääb see kognitiivse lingvistika nõrkuseks. (Raymon W. Gibbs 2000; viidatud Evens jt 2007: 29 järgi) Kokkuvõte Kohnitiivsed Kognitiivsel lingvistikal puudub keskne metodoloogia. Üldistus ja kognitiivne kohustus seovad kognitiivse lingvistika ühtseks liikumiseks. See on ilmne kognitiivses semnatikas ja kognitiivses grammatikas, mis on kõige paremini arenenud. Ülejäänutel on veel kasvuruumi. Formaalne vaade keelele oli liiga kaua aega domineerinud keeleuurimist. Kognitiivne lingvistika on aga suutnud fookusse viia teistsuguse vaate keelele. Kognitiivne lingvistika keele ja vaimu suhet. Kognitiivne lingvistika on suutnud tuua keelde tähenduse mõiste. Kuna kognitiivne liikumine ei piiru ainult lingvistikat, siis aitavab erinevate teaduste integreerimine ja nende tähtsamate meetodite lingvistikasse integreerimine edendada lingvistikat ja meie arusaama keelest. Viited B r u n e r, J. 1990. Acts of Meaning. Cambridge, Mass.: Harvard University
Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu. Eesti keele uurimises ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest. Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed. 3) Eesti keele struktuur. Arnold Knüpffer (Kadrina): eesti keeles on samad käänded mis soome keeles. 1817 artikkel eesti keele käänetest. 14 käändevormi. Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited ja tuletusviisid 4) Sõnavara
keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni. · Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda. · Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. · Diskussioon arendas keeleuurimist Keelesugulus: · Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu · Eesti keele uurimise ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest · Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja väljendite moodustamine, 4) liitsõnad, tõlkelaenud, 5) laenamine võõrkeeltest. Eesti keele struktuur: · Arnold Knüpffer: eesti keeles on samad käänded, mis soome keeles
Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 17201900. Õpetatud Eesti Seltsi ,,Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated" ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande. Nimestiku olid kokku pannud põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõud ning see sisaldas andmeid eesti keeleuurimist, kirjanduslugu, rahvaluulet, etnograafiat ja ajalugu käsitlevaist trükis ilmunud materjalidest, nii eesti kui ka võõrkeelseist. Järgnevatel aastatel jätkus väljaanne pealkirja all Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade. Eestikeelne piiblitõlge 1715.a. ilmus põhjaeestimurdeline Uus Testament. 1723.a. alustati Uue Testamendi uue trüki ettevalmistamist, selle töö teostajaks peamiselt Anton Thor Helle, ilmus 1729.
annaabi.ee 
