KEELEUURIMISE MEETODID 2010 Kordamisküsimused I Kirjelda uurimismeetodit. Millel meetod põhineb, mis on selle teoreetiline alus? Kust on meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti keeleteadlaste ühist uurimisprojekti ”Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus”. Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka praktilised eesmärgid ja selle tulemusena pandi alus eesti ja soome keelesüsteemide võrdlevale analüüsile. 1983.aastatel alguse saanud vigade analüüsi seminaridest kasvas välja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja nime kandev väljaanne, mis sisaldab eesti ja
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Referaat Koostaja Juhendaja Kersti Lepajõe Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2. Keeleuurimise ajalugu........................................................................................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika...........................................................................................................7 3.2. Generatiivne grammatika.......................................
kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862. a pani kindla aluse eesti hariduse edendamisele.Kuid koolid ei saanud ilma korraliku eesti keeleta ning 19.sajandil toimuski selle arendamine. Sajandi algul jätkus n-ö vana ja uue kirjaviisi pooldajate vaatekohtade võitlus.Nii loodigi 1803.a Tartu Ülikooli juurde eesti keele lektoraat. See oli keeleuurimise seisukohalt mõjuv samm.Otto Wilhelm Masing rikastas meie keelt veel ,,õ" tähe kasutuselevõtmisega ning väga heaks edasiminekuks oli Eduard Ahrensi poolt soome keele grammatika eeskujul loodud põhjaeesti kirjakeelele toetuvate eesti keele õigekirjareeglite avaldamine 1843.aastal. Tartu Ülikooli kasvandik Kristjan Jaak Peterson kirjutas tol ajal eestikeelseid luuletusi ning nimetas end maarahva lauljaks.Tema pidas võimalikuks eesti keele tõusmist kultuurikeeleks.19
RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M. ERELT ,,Eesti keele lauseõpetus I" (ilmumas) 2. SÜNTAKS JA LAUSE Lauseõpetuse ehk süntaksi määratlused: a) keeleuurimise osa, mis uurib seda, kuidas sõnad ühenduvad suuremateks tervikuteks, eriti lauseteks (M. Vilkuna; sünteesist lähtuv määratlus) b) grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust: lause koostisosade vormi, vahekordi ja funktsioone (EKG; analüüs) Kas järgnev määratlus on sünteesist või analüüsist lähtuv? ,,Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') lauseõpetus, keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri
häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. Meetodid - D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega. murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, seetõttu on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond, seetõttu on tihti kombineeritud D ja VAmeetod. D eripära informantide valik, küsimustik, keelekaardid. Informantide valik otsiti puhast murret, mis oleks vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata. Informandid ehk mitteliikuvad vanemad meessoost maainimesed
kõnejooni. Uuritakse linnakeelt tavainimese poolt tavalistes situatsioonides kasutatav igapäevakeel ehk vernacular, mis on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsusest. Stiilide määramine tuleneb sellest, kas inimene mõtleb sellele, mida ta räägib või ei, nt põllumees vs riigikogulane. Stiilid vabast ametliku vestluseni, madalama klassi inimesed kasutavad hüperkorrektsust tahetakse näidata, et nad kuuluvad kõrgemasse gruppi. Observer's paradox keeleuurimise eesmärk on uurida, kuidas inimesed kõnelevad, kui neid ei jälgita süstemaatiliselt >> salajased lindistused, inimese tähelepanu kõrvale juhtimine(nt emotsioonide najal ei kontrollita oma kõnepruuki). Uurija muutub mõneks ajaks grupi liikmeks, et andmeid ja tekste koguda. Keeleliste variantide identifitseerimine toimub litereerimise ja transkriptsiooni teel. Trudgilli konventsioon baasvariant on see, mis esineb normikeeles, selle järgi eristatakse ka % kõrvalekaldest (st.
Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon
2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de
Aristoteles lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku.Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Vana-India: Panini( 3.saj eKr)on nimetatud maailma esimeseks lingvistiks. Religioossete sanskritikeelsete veda tekstide austamise ja hoidmise ala esindaja. Tema fonoloogia ja morfoloogia kirjendused on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. b) Keeleuurimise arengus suuri muutusi ei toimunud, kuigi Iirimaal püüti ladana keele grammatika järgi kirjeldada mõned iiri keele nähtusi. Grammatika autoreid kutsuti modistideks- analüüsivad abstraktselt aluselt eksistenti , mõtlemise ja tähenduse väljenduse vormid. Nad väitsid , et kõigi keelte grammatika on ühesugune ning vajalik vaid üks keel- ladina keel. c) Diakrooniline keeleuurimis.Peetakse keeleteaduse aluseks. Ülikoolides
Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna. Vene formalismi tegevus oli kirjandusteaduses murranguline. Ka kirjanduses loobuti Saussure'i eeskujul diakroonilisusest: loobuti kirjanduse mõtestamisel rõhutamast ajaloolisi muudatusi, võrdlemast eri perioode ja liialdatud sotsiaalpoliitilisest kirjanduse tõlgendusest. R. Jakobson ,,Kunst kui vahend" sõnastas arusaama, mille järgi kirjandus on kirjanduslike ja kunstipäraste võtete summa, mida kirjanik kasutab oma teose kujundamisel.
Arengupsühholoogid vaidlustasid keelevõime sünnipärasuse juba enne keeleteadlasi. Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele. Lakoff 1999: seminarid keeleteadlaste jt elualade esindajate vahel (psühholoogid, neuroloogid jt), et täiustada keeleteadust. Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis
Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon
mingi seaduse tulemusel peavad kõik sõnad muutuma, kui mõnes sõnas muutust ei toimu, peab seal olema mingi põhjus. 2. Analoogia mõju – sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel 3. Laenamine 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise ehk diakroonilise keeleuurimise võidukäigu sajand. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). autonoomne: keel on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna
- Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. „Saksa keele grammatika” (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest
· D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata
- laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel). Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha, ent keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. 15.09.2010 Keeleuurimise meetodid. Jaotused Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, NT baski keel ja burusaski keel Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: - millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? - millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib
keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest
tugevalt seotud ka keelemuutuse problemaatikaga ning keele ja vanuse suhetega; - meil puuduvad uurimused eri vanuserühmade keele kohta, selle kohta, kuidas esineb ja kuidas muutub eesti keel erinevates vanuserühmades praegusel ajahetkel ja kuidas muutub mingi konkreetse sotsiaalse inimrühma keel tema vanuse muutudes. Sealjuures oleksid need uurimused olulised ja vajalikud eesti ühiskonna keeleanalüüsi seisukohast aga ka rahvusvahelise keeleuurimise seisukohast. Selleks on vähemalt kolm 37 põhjust. Esiteks, eesti ühiskond on tänu oma väiksusele väga hea lingvistiline polügoon, mis lubaks uurida suhteliselt palju suuremat osa ühiskonnast kui on olnud võimalik suurtes kultuurides. Teiseks, eesti ühiskonnas praegu väga kiiresti rida muutusi, mis mujal võtsid aega kordi enam ja lõppesid paljuski enne sotsiolingvistikat
tunnuste alusel moodustuvad erinevad isoglossid. Sama hägusad on ka ajalised piirid. • 1866 keelas Prantsuse Akadeemia oma liikmetel keele kui sellise päritoluga tegelda. • Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat, mõnikord on ajaloolise keeleteaduse osaks dialektoloogia. Oluline on ajaloolise keeleteaduse seos (koha)nimeuurimisega. • Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammati(kali)satsiooniga ka pankroonilisest uurimisest (arenguloogiline protsess, mis avaldub nii diakroonilises muutumises kui ka sünkroonilises varieerumises). Grammatisatsioon Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks. Nt eesti keeles – komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega)
annaabi.ee 
