· Töötas välja normid · Uue kirjaviisi kasutuselevõtja · Õppis tundma eesti keele murdeerinevusi · Rikastas eesti keele sõnavara Helle Kreutzwald Näited: Vana ja Uue Testamendi tõlkija, piibli Näited: kirjutas ,,Kalevipoja", -nna naissoo liide, tõlkis tervikuna eesti keelde, uued sõnad: rahvus, vesinik, süsinik 19. saj keeleuurija/- teadlane Saksa soost 19. Saj eesti keele uurija · Eesti keele normeeriva grammatika · Pööras tähelepanu eesti keele uurimisele kirjutaja · Tutvus murretega kaua aega · Lõi uusi grammatika termineid(rikastas · Eesmärgiks oli kirjeldava grammatika sõnavara) täiendamine
Nt hapnik, süsinik, kunstnik, tulevik, rahvus+ naissugu väljendav liide na. Ferdinand Johann Wiedemann- sündis 1805. Haapsalus. Isa oli magistraadi sekretär. Õppis Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust ja keeli. Uuris komi, mari ja udmurdikeelt, koostas grammatikad. Koostas eesti-saksa sõnaraamatu. (50 000sõna). Kirjutas ka eestikeele grammatika. Karl August Hermann- kirjutas esimese eestikeelse nomineeriva grammatika. Oli peale keeleuurija ka helilooja ja muusik. Käänetenimetused (nimetav, omastav jne) + sõnad ainsus, mitmus. (palju keelealaseid termineid)
`käsi', szem 'silm', vér `veri', szarv 'sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded eksisteerivad ka tänapäeval. 2.2 Handid Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise 5 suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt.
.......................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................6 Hantide elupaik Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses nimetati neid ostjakiteks, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. Enamik hante elab rahvuskülades Obi, Irtõshi ja Obi lisajõgede ääres Handi-Mansi ja Jamali- Neenetsi autonoomsete ringkondade piirides. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid
....................................................................................................................9 2 Ajalugu Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on nii erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 30 943 hanti, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas
Funktsionaalne sai alguse 2000ndatest ja oponeeris Chomsky keelevõime sünnipärasusele. Lakoff 1999: seminarid keeleteadlaste jt elualade esindajate vahel (psühholoogid, neuroloogid jt), et täiustada keeleteadust. Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine.
· Ta magas kaineks. -tud kesksõna PPP Süntaksi teooriaid Generativismi põhiteesid Noam Chomsky oli ja on maailma kõige tuntub hinnatum süntaksuurija, kõige tsiteeritum keeteteadlane. Ta on kõige suurem nimi generatiivses keeleteaduses, mis lähtub vormist. 1957 Syntactic structures, 1965 Aspects of the Theory of Syntax Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. · Keeleuurija võib alati usaldada oma intuitsiooni. · Süva- ja pindstruktuuri eristamine. · Keeleõppimise võima on pärilik. Süva- ja pindstruktuur süvastruktuuris on meil kuskil mõttes mallidesarnased vordmid, kuhu vastavad pindstruktuuri üksused paigutame. (VT õpikust näiteid süntaksi alt). Süntaksipuud Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt. see lause on grammatiliselt täiesti korrektne. Hullunud kana peksab isa > hullunud(A) kana(N) (NP), peksab (VP), isa (NP)
Susanne Göpferich ja Riitta Jääskeläinen 2009. Process research into the development of translation competence: Where are we, and where do we need to go? Across Languages and Cultures, 10 (2), 169–191. Mara Götz 2012. Something Old, Something New, Something Bor- rowed, Something Blue: Aspects of Interdisciplinary Knowledge Transfer from a Translation Studies Perspective. Forum, 15. Külli Habicht ja Pille Penjam 2006. Kaassõna keeleuurija ja -kasutaja käsituses. Emakeele Seltsi aastaraamat, (52), 51–68. Michael Alexander Kirkwood Halliday 1989. An Introduction to Functional Grammar. London: Arnold. Gyde Hansen, Kirsten Malmkjær ja Daniel Gile 2004. Claims, changes and challenges in translation studies: selected contributions from the EST Congress, Copenhagen 2001. Amsterdam: John Benjamins. Gilbert Harman 1986. Change in View: Principles of Reasoning. Cambridge (Mass.): MIT Press. Roy Harris 2001
annaabi.ee 
