· Vormiõpetus Wiedemann Hermann Näited: 1875 ,,Grammatik der ehstnischen N: võttis kasutusele käändenimetused, koostas Sprache", koostas eesti-saksa keelse ,,Eesti keele grammatik", lõi sõnaliikide sõnaraamatu, 9 aastat tutvus murretega nimetusi. 20. saj alguse keeletedlane 20. saj alguse keeletedlane · Keeleuuendusliku mõtte algataja ja · Taotles keelenormide teaduslikult ja propageerija täpset ja ühest fikseerimist · Parandas sõnajärge · Koostas palju oskussõnavara · Uute sõnade loomine · Osales kõikidel keelekonverentsidel · Arendas morfoloogiat · Huvi keele arendamise vastu Aavik Veski
kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada…” Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta
"Ankruketi lõpp on laulu algus" - mingil moel eeskujulik sürrealism. Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll. Siin on otsest vaimustumist sürrealismi manifestidest ja ortodokse reziimi tuules hakkab looming sündima. *I. Laaban "Autoportree" esindusnäide Laabanist. "ma olen suur segadus rongkäigus" selle kujundi kaudu on ta mingil iseennast vangistanud Täienduseks veel seda, et esikkogu iseloomustab dünaamilisus, keeles tunneme ära keeleuuendusliku põhja (väga tugevalt stiliseeritud haritlaskeel, ta pole mingi suvaline ropendaja) Teine periood on "Rroosi Selaviste" siin on võimalik arutada juba selle üle, kas ei saa rääkida postsürreaalsest hoiakust. Sürrealismi teisenemine toimub II MS järel. + siin on mõistus kohal (erinevalt v-b I raamatust) + raamatule annab erijoone ka see, et see on peategelasega raamat Marcel Duchamp Rose Sélavy Robert Desmos
annaabi.ee 
