jätnud oma ilusa keelestruktuuri ja kõlaga jälje teiste maailma rahvaste kultuuriellu ja ajalukku. Mida saaksid eestlased veel teha oma keele säilimiseks ja arenguks? Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest üsna raske loobuda. Võõrsõnade mõju eesti keelele võib pehmendada sõnade eestistamisega. See pakub mugavat lahendust probleemile, mis keeleteadlasi muretsema paneb. Näiteks inglisekeelne sõna download, mis tähendab eesti keeles midagi `alla laadima'. Algselt
Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina. Johannes Aavik töötas ka tänapäeval tuntud Postimehe toimetuse liikmena, kirjastuse toimetajana ning Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõuniku ja koolide peainspektorina. Oma eesmärgi saavutamiseks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist ehk keeleuuendamist. Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused. Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja "Keeleuuendus" (19251926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936).). Oma peamised seisukohad pani ta kirja 1912. aastal ilmunud Noor-Eesti 4
annaabi.ee 
