laiendada kõigile keelekasutuskondadele, mõistmata, et osas valdkondades peab jätma ruumi ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning teavad, mis on õige. Nemad oskaksid soovitada, kas keeleuuendajate poolt välja pakutud sõnad, reeglimuudatused on sobilikud. Tuleks leida kuldne kesktee mis sobib kõigile, nii konservatiividele, liberaadidele kui ka tavainimestele. Keelt uuendades peaks olema ettevaatlik ja mitte tegema väga suuri muudatusi. Uusi reegelid ja sõnu välja andes tuleks vaadata ka olukorda teise mätta otsast. Mingil määral on keele arendamist vaja. Eriti uusi sõnu, kuna aeg läheb koguaeg edasi, leiutatakse uusi asju ja neile
Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm. Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada keele kui rahvuse identiteedi väljendaja rolli. Samas täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki näiteks infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. Terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paratamatult läheb keel siiski sinna, kuhu suundub meie kultuur
annaabi.ee 
