kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid: a) maksudena oma liikmetelt; b) Eesti Teaduste Akadeemialt ja muudest riiklikest eraldistest;
Mis abi sellest oli? (2) 1739. aastal. Kogu rahval puudus ühtne kirjakeel. 30. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Mis oli tähtsamaks kirjaviisi uuenduseks? - 19. sajandi alguses. Otto Welhelm Masingu kasutusele võetud õ-täht. 31. Millal võeti kasutusele uus kirjaviis? Kes esitas põhimõtted, kes sai ellurakendajaks? - 19. sajandi teisel poolel. Põhimõttet esitas E. Ahrens ning ellu viis F. R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel? Miks just selline? - 1993. aastal. Nende otsus oli vaid soovitus. Nad arvavad, et keelele peab andma hingamisruumi. 33. Kuidas Eesti murdeliselt jaguneb? (2) Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 34. Kuidas jaguneb Lõuna-Eesti murderühm? (3) Mulgi, Tartu ja Võru murre. 35. Kuidas jaguneb Põhja-Eesti murderühm? (5) Saarte-, lääne-, kesk-, ja rannikumurre. 36. Kui palju on kihelkondlikke murrakuid? - 107. 37
Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid.
konstruktsioone (lihtülivõrre, vokaalmitmus jne). • Keelekonverentsid: Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ühisettevõtmisel korraldati aastatel 1908–1911 neli keelekonverentsi, kus võeti vastu hulk tähtsaid otsuseid eesti õigekirjutuse ja sõnamuutmise ühtlustamiseks. Need ja paljud hilisemad ühtlustamisotsused fikseeriti Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna organiseerimisel koostatud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ (1918). • Normeeritud poolsajand ehk ÕS-ide traditsioon. 1. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne (1918), selle raamatu eellooks 1908-1911 toimunud neli keelekonverentsi, mille eesmärk oli kirjakeele ühtlustamine ja ühtsete õigekeelsuspõhimõtete väljatöötamine (Ridala, J.V Veski, Juhan Kurrik, Jaan Jõgever)
kohaliku omavalitsuse tegevuse üle sõnastust nii, et see ei oleks enam kantseliitlik. Leia kaks sõnastusvarianti. Maavanemad kontrollivad kohaliku omavalitsuse tegevust. Maavanemad viivad ellu järelvalvet kohaliku omavalitsuse üle. 12. Kuni aastani 2012 kehtis reegel, et osa ajaloosündmusi kirjutatakse läbiva suurtähega (nt Verine Pühapäev), osa esisuurtähega (nt Jüriöö ülestõus) ja osa väikeste tähtedega (nt külm sõda). Loe läbi Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus ajaloosündmuste algustäheortograafia kohta ja leia kaks peamist põhjust, miks otsustati seda reeglit muuta. Esimesena tuuakse välja, et sündmuste paljususe tõttu on iga kord keeruline määratleda, mis on sündmuse nimes liigisõna ja kas tegemist on ajaloosündmuse püsikindla nimetusega. Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus
Tallinna Ülikoolis ja mitmes teises teadusasutuses üle maailma. Eesti kirjakeele norm Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust. Eesti kirjakeele norm on määratud õigekirjutuse, häälduse, sõnavara ja grammatika osas Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatu, Emakeele Seltsi keeletoimkonna normingute ja otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad eesti kirjakeele normi terministandardid ja oskussõnastikud, mis on koostatud Eesti Terminoloogia Ühingus, Eesti Keele Instituudis või terminoloogiakomisjonides kooskõlastatult Eesti Keele Instituudiga. Eesti kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut. Alates 1
leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine, desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus How about sõnavara konkursid jms? 3. Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub? (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. (4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi
• h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus • auu, nõuu, kaotada lõpust teine u • sihitise kasutamise reeglite sõnastamine J. V. Veski „Eesti kirjakeele reeglid“ (1912) 1918 rühmatööna 1910-1918 kirjakeele kokkuleppeid sisaldav „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“ (käsikiri läbi arutatud Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul Johannes Aaviku keeleuuendus Radikaalne keeleuuendaja nii sõnavaras kui grammatikas „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ 1924 siin: keel kui instrument, mis vajab pidevat täiustamist, vajadusel ka kunstlikku rikastamist Ses raamatus tarvitet tähtsamad keeleuuendused Aavik ü asemel y;
jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 1819.) Kas VIAGRA on suure või väikese algustähega? Suurega: Viagra, sest see on registreeritud kaubamärk. Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte? Kaubanimed on läbiva suurtähega, liigisõnad väikesega, jutumärke pole vaja: Perenaise sai. Emakeele Seltsi keeletoimkond on andnud soovituse kaubanimede kirjutamise kohta (vt Kirjakeele teataja II 19932000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts 2000, lk 115121). Kuidas kirjutada INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT? Teosepealkirjad on jutumärkides ja esisuurtähega: ,,Inglise-eesti sõnaraamat", vabamalt inglise-eesti sõnaraamat. Kas VANA MAAILM on suure või väikese algustähega? Ümberütlused, mis on hüüdnimestunud, võib kirjutada ka läbiva suurtähega: Vana Maailm, Uus Maailm. Õige on kirjutada Rootsi kroon.
maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse 1) Sõnavara rikastamine. 2) Keele arendamise alused keeles endas 3) Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) 4) Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu 5) Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse 6) Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Jõgever, Veski, Aavik, Grünthal jt. Esimene normiv eesti keele sõnaraamat 1925-1937 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane Elmar Muuk 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski sõnavara rikastajana : 1) Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid. Paarsada üldkeele sõna. 2) Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik) Wiedemanni tüvesid. nakkama eL, sõltuma, sõltus.
Eesti kirjakeele normi rakendamise kord on loodud keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel ning selle all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute süsteemi. Kirjakeele normi eesmärgiks on tagada, et ametlik keelekasutus oleks ühtne ning selge ja soodustada ametlikus keelekasutuses hea tava kasutamist. Käsitletav norm sätestab, et kirjakeele norm on reguleeritud kõige uuema õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonna poolt heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Vastavalt määruse paragrahv 2 lõikele 3 täiendavad ja täpsustavad oskussõnavara osas kirjakeel normi oskussõnastikud. Valdkonnaga tegelevad Eesti Terminoloogia Ühing koos asjaomaste ministeeriumide ja asutustega, mille põhikiri näeb ette eesti keele uurimist ning korraldamist. Eelpool nimetatud oskussõnastikud peavad olema heaks
o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J. Aavik, Elmar Muuk, Kaarel Leetberg, keeletoimkonnad, keelekomisjonid, Henn Saari, Tiiu Erelt Keeletoimkonna otsuseid 1993-2008: · algustähe ja jutumärkide reeglistik 1994 9 · numbrite kirjutamine 1994, kuupäevafraas õigusaktides 1995 · rõhuliite (-ki, -gi) õigekiri z ja z järel 1995 · tekstilõikude eristamine 1995 · kaupade nimetamine 1998
Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Selles pole liitsõnu, sõnade tähenduse ei seletata, näidatakse kirjapilt ja muutmine. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. Ainestik pärines sõnaraamatutest, kirjandusest, murretest, palju võõrsõnu, samuti Veski tuletisi. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused
Õige on kirjutada kitarrifestival (väikese algustähega). Õige on kirjutada Jeeriku pasun (esimene sõna suure algustähega). Võib kirjutada nii antikristus kui ka Antikristus. Kas mootorsõiduk on buraan või puraan? – Selle sõiduki nimi on Buran. Sõna hommikumaa on väikese algustähega. Õige on kirjutada Tallinna barokifestival. Kirjutage neitsi Maarja (esimene sõna väikese tähega). Võib kirjutada nii Internet kui ka internet. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Võib kirjutada nii avalik Interneti-punkt kui ka avalik internetipunkt. Sama moodi Interneti-aadress = internetiaadress, Interneti-allikas = internetiallikas, Interneti-foorum = internetifoorum, Interneti- kaubamaja = internetikaubamaja, Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti-pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal =
ÕS 1999 kohanimevalimikku (Päll 1998b). Suund kirjapildimugandite arvu vähendamisele jätkus (Kilimandzaaro > Kilimanjaro, Taivan > Taiwan, Upsala > Uppsala), ent paari nime osas mööndi uuesti ka traditsioonilist nimekuju (1983. a Kbenhavn, 1999. a Kopenhaagen). Tänapäeval on peamine kogu, kus käsitletakse võõrnimekirjutuse küsimusi, Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keeletoimkond arutab nii ümberkirjutusreegleid kui ka üksiknimesid. Tähtsamatel juhtudel on keeletoimkonna otsused vormistatud ka mingi kõrgema aktiga nii on vene- eesti ümberkirjutusjuhised kinnitatud valitsuse määrusega (25.03.1998, RT I 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri määrusega (18.05.1998, RTL 1998, 177/178, 683). On tavaks saanud, et nimeküsimusi arutatakse koos mitme asjast huvitatud asutusega, nt Tartu Ülikooli geograafidega, Eesti Entsüklopeediakirjastusega, Välisministeeriumiga jt-ga. Nii tagatakse vastuvõetud soovituste ellurakendamine
• Mitmuse osastava moodustamine: Kaalep 2010. • Kaassõna kokkukirjutamine eelneva nimi- või asesõnaga: Habicht ja Penjam 2006, Jürine ja Habicht 2013. • Kaassõnade polüseemia areng – peale ajatähenduses: Veis- mann 2005. • Sidesõnade polüseemia areng – kuna põhjusetähenduses: Plado 2013, 2014. Normingumuutuste kirjeldusi ja põhjendusi leiab Ema- keele Seltsi keeletoimkonna otsuste ja soovituste juurest www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm. 30 Korraldamise põhjused Soov keelt korraldada paistab selgelt välja igal tasemel, alates riiklikust keelepoliitikast kuni vestluspartneri vigade parandamiseni argisuhtluses, mida oskavad ja soovivad teha päris väikesed lapsedki. Negatiivsed hinnangud teiste inimeste väljendusviisi aadressil on sageli
annaabi.ee 
