Kõnes on konkreetne ja kindlaks määratud maht, aga ebamäärane sisu. Keeles on kõik ,,ühed" lauad, aga kõnes ,,need" lauad. Praha lingvistiline ring Tähtsaim strukt. koolkond. V. Mathesius, V. Skalicka, R. Jakosbson, N. Trubezkoi (1900-1990). Tsehhidel oli pikk omariikluse traditsioon. Tsehhi kultuur hakkas pärast I Maailmasõda tohutult kiiresti arenema. Mathesiuse arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. Skalicka oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Trubezkoi oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. Fonoloogia teadus häälikutest; oli 2 põhilist suunda: keel on häälikud ja tegevus
Keele märgil on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnes on konkreetne ja kindlaks määratud maht, aga ebamäärane sisu. Keeles on kõik ,,ühed" lauad, aga kõnes ,,need" lauad. Praha lingvistiline ring Tähtsaim strukt. Koolkond. 1920-ndate alguses oli Praha oluline kultuurikeskus. Kesksed tegelased on vene emigrandid Villem Mathesius- aupresident, üks asutajatest. Kirjutas artikli keelenähtuste potensiaalsusest. Tema arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. jõudis oma artiklis "Keelenähtuste potentsiaalsusest" osati samadele ideedele kui Saussure, aga toetudes füüsikale mitte matemaatikale; eristas keeles kahte tüüpi energiat: potentsiaalset (seotud keelega) ja aktuaalset (seotud kõnega), kusjuures viimane tuleneb esimesest) Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Tal oli fenomenaalne düsgraafia(õigekirjahäire, aetakse segi häälikute järjekord ja pikkus ning vahel
omakorda semiootilise süsteemi osa (ühtlasi siis ka matemaatilise keele osa). Matemaatiline lingvistika uurib keelt kui süsteemi, mis moodustab jadasid (tähendus ei ole oluline). Loomuliku keele süntaktiline kirjeldus läheneb matemaatilise keele kirjeldusele ja ideaalis peab olema sama korrektne ja eranditeta kui ükskõik milline matemaatiline keel. Noam Chomsky (1928) püüdis luua puhtgrammatilist keeleteooriat, ignoreerides kõnelejate keelekompetentsi muid aspekte. Peagi selgus, et grammatilisus pole kaugeltki piisav tingimus keeleteooria õigsusele. Nii hakati keeleteooriasse sisse tooma alul semantilisi, hiljem ka pragmaatilisi elemente (kõneaktide teooria). Noam Chomsky näited lausetest, kus grammatilisel tasandil on kõik õige, aga semantilisel mitte: Värvusetud rohelised ideed magavad raevukalt Caesar on algarv Poiss võib ehmatada siirust
403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks. Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat, keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s. Mõiste `loogika' võttis kasutusele just Zenon (selle teaduse rajaja Aristoteles kasutas mõistet `analüütika'). Kõik 3 filosoofia osa moodustasid ühtse terviku, mida võrreldi muna, elusorganismi või aiaga. Filosoofia muna elusorganism aed loogika koor luud-liikmed tara füüsika munavalge hing pinnas
annaabi.ee 
