Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Luules on rütmilisus ja ühikute korrapärane
vaheldumine kohustuslik (rõhulise-rõhutu silbi vaheldumine, rea pikkus). Proosa
jagunemine süntagmadeks on suvaline. Seotud põhiliselt intonatsiooniga. Luules on
domineerivad vertikaalsed, proosas horisontaalsed seosed.
7. Kirjandusliku teksti mõiste ja ülesehitus. Keeletasandid.
Kõlakujundid
Teksti retoorika. Retooriline analüüs
Antiikajal tähendas retoorika kõnekunsti, edukat eneseväljendust. Hõlmas
keeletehnikaid, mis võimaldasid üles ehitada maksimaalselt efektiivseid ja mõjuvaid
kõnesid. Tehnikad olid rangelt kodifitseeritud, neid uuriti ja analüüsiti põhjalikult.
Klassikalise kõnekunsti järgi koosneb kõne koostamine järgmistest osadest: 1)
materjali kogumine, 2) kõne osade asetuse määramine, 3)
stiili määramine, 4) kõne päheõppimine, 5) kõne esitamine.
Kõne komponentidel (Aristotelese järgi) oli suur tähtsus. Antiikretoorika