dekadentlikku luulet. o Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi. · Teda kasvatas vanaisa (A.Beketov Peterburi ülikooli rektor) ja vanaema (andekas tõlk). Kirjaniku sõnul nad pakkusid talle kuldse lapsepõlve. · Vanavanemate mõis inspireeris teda luuletajana ja oli turvalise kodu sümboliks. · Esimesed värsid kirjutas 5-aastaselt · Peterburi ülikoolis algul õigusteaduskonna, hiljem ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilane ning siis innustas teda XIX sajandi vene luule traditsioonid. Tema loomingulise tee algus algas sümbolismiga o Luulekogu ,,Värsid Kaunist Daamist" (1904) · 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga. · Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. · Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks.
Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirevolutsiooni ja keeldus emigreerumast. Looming
Aleksandr Blok Aleksandr Aleksandrovitš Blok vene luuletaja • 28. november 1880 Peterburi • Haritud aadliperekond: • Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas pianist • Ema suurte kultuurihuvidega • Vanaisa Peterburi ülikooli rektor • Vanaema tõlkija • 1906. aastal lõpetas Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna Looming • Esimesed värsid kirjutas Blok 5-aastaselt • Inspiratsiooni sai vanavanemate kodukohast Šahmatovost, XIX saj vene luule traditsioonidest, sümbolistidest (Brjussov, Solovjov jt) • “Värsid Kaunist Daamist” (1904) L. Mendelejevale • Tunnustus saabus kiiresti: • Teda võrreldi A. Puškiniga • 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks Ljubov Mendelejeva ja Aleksandr Bloki pulmapilt Aleksandr Bloki luule
Kodumurul Autor on Tõnis Lehtmets,eesti kirjanik,kes sündis rakveres. Ta on lõpetanud ajaloo-keeleteaduskonna jakirjutanud luuletusi,romaane ja jutte. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi ja seda päris mitmete teostega nii luuletuste,juttude ja romaanidega. Selle antud luule teosega räägib ta tavaliste lihtsate inimeste elust maal,küüditamisest,armastusest,elu ebaõiglusest, teos on üks osa eesti kirjandusest. Leian et ka suht oluline sest luuletused räägivad enda eest nii elust kui olust. Teose pealkiri on Kodumurul
kommunistliku liikumise suurkuju. Hariduslugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa
eratunde *18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust *18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust *1880 aastal lõpetas ülikooli keeleteaduskonna doktorikraadiga Ametid *1859. aastal töötas ta ka *Võhma algkooli *18741876 Audrus kolm aastat isa järglasena koolmeister. köster ja Torma koolmeistri kohal. *kingsepa ja rätsepa kihelkonnakooliõpet *1862. aastast asus õpipoisi amet aja
Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonna ajakirjanduse eriharu. Alustas 1970 spordireportaaze käsitleva kandidaadiväitekirja koostamist, kuid jättis selle ajanappuse tõttu pooleli. "Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas
Aleksandr Bloki emaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal. Kokkuvõtteks võib öelda, et see periood koos oma maailma murede ja
muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Perioodika komplekteerimise probleemid. Disserdatsioonide vahetamise elavnemine. "Toimetiste" väljaandmise algus. Annetused. F. L. Schardiuse autograafide kogu. Ülikooli raamatukogu rahvaluules. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Lahendused raha- ja ruumiprobleemidele. Üleminek venekeelsele õppetööle. Jevgeni Frantsevits Smurlo. Ajaloo-Keeleteaduskonna raamatukogu. Eestikeelne raamat ülikooli fondis. Olulisemate allasutuste raamatukogud. NÄGUDENI
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat.
Tema romaanid ja raamat ,,Pakane" on kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki. Tõnis Lehtmets Tõnis Lehtmetsast on kirjutatud raamat mille pealkiri on ,,Minu vend Tõnis Lehtmets" mille kirjutas tema õde Hinge Kaljund.(2) Tõnis Lehtmets sündis 22.oktoobril 1937-aastal Rakveres, on eesti kirjanik NLKP liige alates 1968 kuni 1989-aastani, lõpetas TRÜ ajaloo- ja keeleteaduskonna. Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1) Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid
Koos oma mentori advokaat Wickfieldi targa tütre Agnesega leiab David lõpuks oma vaikse ja lihtsa eluõnne. ALEKSIS KIVI (1834-1872) Sünd Helsingi lähedal Nurmijärvi kihelkonnas Uusimaal. Esimest õpetust jagas talle külarätsepast isa kodus, hiljem õppis ta lisa rändkoolis. 1846. aastal pandi õppima Helsingi linnakooli, mis jäi tal kehva tervise ja rahapuuduse tõttu lõpetamata. Jätkas iseseisvalt õpinguid 1857. aastal sai temast Helsingi ülikooli keeleteaduskonna üliõpilane. Pärast ülikooli asus elama maale. 1860. aastate lõpul halvenes kirjaniku tervis, ilmnenud vaimuhaigus osutus paraku ravimatuks. Teosed: "Bröllopsdansen", "Lea", "Nõmmekingsepad", "Kullervo", "Kanervala", "Kihlus", "Õlleretk Schleusingenis", "Öö ja päev", "Seitse venda", "Margareta" "Seitse venda" (1870) kujutab 19. sajandi esimese poole külaolustikku, selle tegevus toimub Lõuna-Hämes. Teose peategelaseks on seitse Häme venda, kelle igapäevaelu kaudu avab kirjanik
nädalaks. 1906 astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Kingissepp kuulus Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei (VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille ülesandel käis 1907 1908 Tallinnas. 19081909 elas ja õppis ta Moskvas. 1909. aastal Kingissepp abiellus. Abielust sündis ka kaks poega. 1910 abielu lahutati, kuid juba samal aastal abiellus Kingissepp uuesti ja jätkas oma õpingurada Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani keelte osakonnas, 19111917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 19121914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir" aktiivne kaastööline ning hankis sellele rahalist toetust. Pidas sidet ,,Pravda" toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga. Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916 halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja Kaasanis. Sooritas 1916 1917 Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Astunud ülevenemaalise
3 Heino Liimets sündis 22.jaanuaril 1928. aastal Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel perekonna esimese lapsena. Hiljem sündisid veel kaks õde ja kaksikust vennad. (A. Liimets 1998) H. Liimets alustas oma õpinguid Saru Algkoolis, seejärel läks Taheva Algkooli ja hiljem Valga Gümnaasiumi, mille lõpetas 1947. aastal hõbemedaliga. 1947-1952 õppis Ta TRÜ Ajaloo-keeleteaduskonna psühholoogia ja loogika osakonnas. Paralleelselt õpingutega töötas (1950- 1952) ka loogika ja psühholoogia õpetajana Tartu Õpetajate Instituudis ning Tartu Muusikakoolis. 1952-1953 tötas Ta Vabariiklikus Õpetajate Täiendusinstituudis, Haridusministeeriumis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Detsembrist 1953-1956 õppis aspirantuuris TRÜ pedagoogika kateedri juures. (A.
Aastatel 1944-1946 oli ta osalise koormusega pedagoogika ja psühholoogia õpetaja Tartu Õpetajate Seminaris. 1945.aasta algul pakkus haridusminister J.Nuut Elangole selle õppeasutuse direktori kohta, millest ta ära ütles. 1947.aastal loodi Tartusse mittetäieliku keskkooli õpetajate ettevalmistamiseks kaheaastase õppeajaga Õpetajate Instituut, Elango läks sinna pedagoogika kateedrisse kohakaaslasena poole dotsendi koormusega. 15.juunil 1947 määras rektor A.Koort Elango Ajaloo-Keeleteaduskonna prodekaanika. Peale 1951.aasta kevadel toimunut pleeniumit hakati Elango kohta rohkem huvi tundma ning ta otsustas Eestist lahkuda. Tartust lahkudes pani F.Klement Moskva ministeeriumile ette määrata Elango pedagoogikakateedri juhatajaks. Kuna nõukogude kõrgkoolides kehtis seadus, etproffessorikutseta õppejõud võisid kateedrit juhtida ainult 10 aastat, tuli Elangol 1963.aastal see töö üle anda H.Liimetsale, temal 1975.aastal I.Undile.
vastus, ruumipuuduse põhjusel eitav, oli olukorra otsustanud Peterburi kasuks. Nagu Pärnu kroonugümnaasium, nõnda ka Peterburi ülikool oli kooliõpetaja lapsele maksuta, lisaks sellele hakkas üliõpilane Semper hea õppeedukuse ja isa väikesevõitu tulu tõttu, saama stipendiumi 460 rubla aastas, mis võimaldas suhteliselt mõnusa äraelamise, kaasa arvatud kultuuriliste huvide rahuldamise. Ülikoolis ajaloo-keeleteaduskonna romaani-germaani osakonnas oli programm ulatuslik ja põhjalik, kuid sealhulgas leidus aineid, mis filoloogiliste kalduvustega üliõpilast põrmugi ei huvitanud. Nii oli Johannes Semperile võõras ajalugu, kus temale tundus olevat nii vähe eksktsust ja nii palju subjektiivseid teemasi, samuti ka vähe ilu ja fantaasiat. Ülikooli kursuse lõpetas Semper 1914.aasta kevadel ja alustas seejärel lõputöö kirjutamist.
aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel rektori ametikorter ja ülikooli polikliinik. 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani oli hoone teine korrus matemaatika instituudi käsutuses. 1970.1990. aastatel olid majas ajaloo-keeleteaduskonna, hiljem ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna dekanaadid, ülikooli trükiste müügipunkt, pedagoogikakateeder ja ülikooli allüksused. Ja see pilt mida te näete praegu on siia ilmunud 2007 aastal kui maja renoveeriti ning see on Louis Höflingeri 1860. aastal valminud litograafia põhjal valminud pilt. Pirogovi platsile See park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht. Kuna üldjuhul on avalikus kohas alkoholitarbimine keelatud, on sellel teemal kestnud aastaid avalik
Kohanimed Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise seadus 19.IV 1938. -- RT 1938, 42, 397. Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise määrus. 11. X 1938 -- RT 1938, 87, 777. Kohanimeseadus 11.XII 1996. -- RT I 1997, 1, 2 jj. Ärinimed Firmade seadus. -- RT 1927, 36, 26. Äriseadustik. -- RT I 1995, 2628, 355 jj. Monograafiad, artiklid jms Aben, Karl 1954. Ladina tähestikuga keeltest pärinevate võõrpärisnimede transkribeerimisest eesti keeles. -- Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 167195. Alender, Eve 2000. Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Tartu. Elisto, Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimusi. -- Eesti Keel, nr 6, lk 182188. Erelt jt 1993 = Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn.
annaabi.ee 
