Kolmas välde ja selle ülesanne: Kolmandas vältes hääldatakse erilise sõna rõhuga ja kolmandas vältes võib esineda üksnes rõhulises pikas silbis. Kolmanda välte ülesanne keeles on edasi anda grammatilisis tähendusi, sest pikki silpe on võimalik hääldada kahte moodi kas tavalise rõhuga seega sõna on teises vältes või erilise rõhuga seega sõna (Näide: selle kooli) on kolmandas vältes (Näide: seda kooli). FONOTAKTIKA . . . on keeleteadusharu, mis määrab ära need häälikujärjendid, mis keeles on lubatud ja mis mitte. Ühes silbis peab olema kahtlemata täis- kui ka kaashäälikuid, sest täishäälik annab silbile kõlavuse ja aitab tajuda kaashäälikuid. Igas keeles on omaette reeglid mismoodi silpe kombineeritakse ja need ongi fonotaktika reeglid. Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles
lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on esitatud neuraalse koodina, mis on evolutsiooni ja tulemus ja mida teadus tänapäeval veel ei mõista. Aju-uuringute tulemused annavad meile veel liiga vähe, et neist midagi järeldada, on primitiivsel tasandil
2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2
annaabi.ee 
