„Identiteedikasvatus ja keelehoid ehk Miks peaks eesti kool arendama eesti identiteeti“, mis avaldati keeleajakirjas Oma Keel. Tema artiklitest on meil ka varem juttu olnud seoses suure ja väikse eestiga. 2. Martin Ehala on võtnud aluseks eesti keelenõukogu eestvõttel on koostatud „eesti keele arendamise strateegia“, mille eelnõu novembris 2003 Postimehes avaldati, kus jagatakse kirjakeele kasutust ja arengut suunavad tegevused nelja põhirühma Keeleteadlikkuse suurendamine, keelehoiakute kujundamine - Keelehoole, keelekorraldus, terminoloogiatöö - Kui neid nalja tegevusvaldkonda tervikuna vaadata, võime nimetada seda keelehoiuks, mis on vastandiks siis keele hääbumisele. Keelehoiu mõiste tuleneb inglise keelest language maintenance, mille all tavaliselt mõistetakse vähemuskeeli ja ohustatuid keeli. Ehala aga käsitleb seda teemat laiemalt.
selles ,,ainet", mis on täis hirmuäratavaid abstraktsioone. Väikelapsed käsitavad lugemist kui kütkestavat tegevust ümbritsevad maailmas, mis on täis igasuguseid teisigi kütkestavaid ja õppimist vajavaid asju. Nad ei ripu detailide küljes, vaid tegelevad lugemisega kui tervikliku funktsiooniga. Vähemalt nii tähtis nagu eespool toodud põhjusedki, on lõpuks oluline, et lapsed armastavad lugema õppida väga varajases eas. Keeleteadlikkuse kujundamine annab tulemusi siis, kui see on lapse arvates huvitav ja tore. Tähtis on pöörata tähelepanu motivatsioonile, sest lugemisoskus nõuab palju harjutamist. Eesmärgid ja harjutamine nende saavutamise nimel peavad olema lapsele mõistetavad ning huvipakkuvad ja säilitama lapse lugemismotivatsiooni. Sellepärast peaks töö nii koolieelses eas kui ka esimestes klassides toimuma mänguolukordades. Waldorfi pedagoogika kohaselt ei tohiks aga last liiga vara lugema õpetada
kord) vastastikmõju seoses: olemasolevad sotsiaalsed struktuurid seavad raamid keelekasutusele ja vastupidi: keelekasutus aitab taastoota või muuta sotsiaalseid struktuure. Sellest johtuvalt väljenduvad ühiskonnas ja kultuuris asetleidvad muutused keelekasutuses ja vastupidi. Diskursuseuurijate ülesandeks on neid muutusi registreerida ja kriitiliselt tõlgendada seda eesmärgiga aidata kaasa positiivsetele sotsiaalsetele muutustele inimeste kriitilise keeleteadlikkuse ja meediapädevuste kasvu abil. Fairclough on oma analüüsiskeemi arendamisel paljuski toetunud Michael A. K. Halliday süsteemsele keeleteooriale ja sellest võrsunud kriitilisele lingvistikale, aga ka näiteks Mihhail Bahtini zanriteooriale ja Michel Foucault' diskursuse- ja võimukäsitlusele. Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanalüüsi läbi kolmes omavahel hästi integreeritud etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi
annaabi.ee 
