Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822 Eesti keelde tõlgitud luuletused tema repertuaarist on"Luuletusi" ja "Valik lüürikat". John Keats Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W. Scott pani aluse ajaloolisele romaanile, ning algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas.
1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fanny Brawne'i, oma naabritüdrukusse ning ei saanud temast üle oma eluajal Tema looming Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid
· Shelley tundis temaga suurt sõprust. · Keats suri 1821. aastal noorelt tuberkuloosi. Viktoriaanidele oli Keats romantiline kangelane, 1890ndate kirjanikele nooruse kannatuste ja traagiliselt intensiivse loomisvõime sümbol ja hinnatud geenius mitmetele selle sajandi alguse kriitikutele. 3 Keatsi looming Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Poeet ülistab ilu ja loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Loomingut iseloomustab eriline iluihalus, elujaatavad motiivid ja üleskutse nautida looduse ilu ning olemisrõõmu sügavalt progressiivse tähendusega. Keatsi kuulsamad teosed on: · ,,Ood kreka vaasile" · ,,Ood ööbikule" · ,,Püha Agnese õhtu" · ,,Sügisele" 1817
Byronism-romantiline maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust. Percy Bysshe Shelley- Varakult vaimustus Pr. Valgustajatest. Mässuvaim. Itaalia- perioodil lõi enda parimad teosed: Poeem "islami ülestõus". "Vabastatud Prometheus"(põhineb Vana-Kreeka müüdil). Teosed esitavad ideaalseid ja abstraktseid kujutluspilte, lüürikas on konkreetsem. John Keats- Pärines alamkeskklassi hulgast. Luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad maine elurõõm ja kaduvusetunne. Ülistab loodust, teoseid iseloomustab eriline iluihaldus. Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan "Ivanhoe"-võitlus rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. Vaadetelt õiglase monaehi pooldaja. Romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus, ja kangelaste romantiseeritus. Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt.
Lisaks on Shelly tuntud arvukate luuletustega, mis romantilisele kirjandusele omaselt ülistab vabadust, loodust ja armastust. Üks tema tuntuimaid luuletusi on ,,Ood lääneluulele". Ood läänetuulele kujutab tormist, sünget ja väga emotsionaalset sügist. John Keats: Byronist ja Shellyst eristas keats´i pärinemine palama keskklassi hulgast. Ta haridus jäi lünklikuks, kui ta kompenseeris selle agara edasipüüdlikkusega, erialalt oli ta kirurg. Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline(emotsionaalne) seal vahelduvad maine elurõõm ja kaduvuse tunnetus. Ta ülistab loodust ning eriti ilu. Suri tuberkuloosi. ,,Sügisele" ilusalt edasi antud sügis; marjade, õune jms valmis saamine, värvikirevus totaalselt vastupidine Shellyle. Romantism saksakirjanduses Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller) ja hilis- ehk kõrgromantismi(H.Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm).
käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti. Eriti tõstis noor poeet ja kirjanik esile Marie Underi ja Aleksandr Puskini. Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan Krossil oli veel sotsiaalne isiksus saavutamata, kuid ajakonkreetsus tiheneb 1940-ndate aastate lõpus. Eriti on seda märgata luuletuses ,,Müürist müüri
Esimene kogu ,,Meeleolu" (1999). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal hä ire, et seda ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et midagi tsiteerib. Intertekstuaalne võrgustik taga. Eneseküllane ja tühi maailm. Esteetiline tendents alguses oli, kuid hiljem tema loomingus taandus. Keeleteadlik ja kirjutab nö "nägemise luulet". "Meeleolu" kirjeldab, mida keegi "mina" on näinud. Refleksiivsus, enesekohasus ongi Kruusa kõnepruugi võti. Nägemise ja kirjutamise vahel on tõlkesuhe, mille teadvustamine paneb Kruusa refleksioonidele aluse. Neis erinevaid märgisüsteeme ühendavates teisendustes tekkinud sõlmi ja pöördeid on kuigivõrd jõutud kirjeldada, aga vähem on osutatud tähelepanu sellele, et enesepeegelduslikkus jätkub järgmistelgi astmetel
Neljakümne kiri (kus 40 kultuuritegelast kirjutavad kirja), mis lendas kiiresti lääne kanalitesse. Kirjale kirjutavad alla ka mitmed kirjanikud: Kaplinski, Viiding, Unt, Valton jt. Mats Traat (s. 1936) o 1962 Kandilised laulud 1971 Tants aurukatla ümber – tegevus toimub Lõuna-Eestis, hakkab välja kujunema Traadi kõige tavalisem dialoogi esitamise võimalus. Ta kasutab dialoogis Tartu keelt, vastavalt tegelasele. Selle kasutamise juures on ta väga keeleteadlik. 1973 Pommeri aed 1974 Kohvioad o 1976 Harala aelulood 1979 Puud olid, puud olid hellad velled -- ajalooline romaan, tegevus on 1804ndad aastatel. See romaan on pika sarjaga mitmes mõttes erinev (kuigi ta arvab selle teose sarja sisse). Väga poeetiises keeles kirjutatud teos. 1982 Karukell, kurvameelsuse rohi – järjekordselt võiks see olla näide stagnatsiooni vastupanuproosast, kus räägitakse ajaloolistest
annaabi.ee 
