omadusi ja keele kadumine on seetõttu samm kaugemale tõdedest keelte kohta. Ehk kui keel läheb kaduma ei saa inimesed osa nende teadmistest, mis omakorda soodustab maailmamõistmise kadumisele. Surma serval oleva keele kõneleja jaoks ei pruugi keelesurma tähendus muidugi korda minna. Tema jaoks on pigem küsimus selles, kas oma emakeele hülgamise hinnaga saadud majanduslik kasu, kõrgem staatus või muu eelis kaalub oma indetiteedist suure tüki äraandmise. See on väga isiklik otsus ja keeleteadlastel pole ilmselt õigust otsustada, mis ühe või teise keele kõneleja jaoks parem on. Keelte suremine on keeleteadlastele väga ebameeldiv, kuna tihtipeale lähevad kaduma just sellised keeled millel on omadusi, mida teistel keeltel seni tuvastatud pole ja mis endast huvitavaid uurimisobjekte kujutavad. Siin on keeled üle maailma mis on ohustatud. Kasutatud allikad http://www.lakhota.org/understanding-the-issue/what-is-language-loss/ http://www.miksike
o. lähedaste keelevariantide ahelast. Keelekujule ,,keele" staatuse andmine või, vastupidi, ,,alandamine" murdeks on tihtilugu poliitilise manipuleerimise tulemus. Näited: meänkieli Rootsis; moldova keel. Vene impeeriumi 19. saj. lõpu ,,teoreetikud" väitsid, et ukraina ja valgevene pole eraldi keeled, vaid vene keele murded. ,,Keel on murre armee ja laevastikuga" (Max Weinreich). Seal, kus kirjalik traditsioon puudub, on eriti raske otsustada. Keeleteadlastel, kõnelejatel ja nende naabritel võib olla erinev arvamus selle kohta, kas tegemist on enam-vähem ühe või siiski mitme keelevariandiga. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on u 6000 keelt. Keelte levik maailmas on ebaühtlane. Nt suurel alal kõneldakse mandariini hiina keelt, samas väike Paapua-Uus Guinea ja selle ümber asuvad saared mahutavad u 1000 keelt. Keelte hääbumise oht (mitmekesisuse vähenemine). Pole õige, et inimesed on tülis ja sõdivad
võimalik valmis saada vaid esialgne käsikiri. Selle koostamisega jõuti lõpule 2009. aasta kevadel. Instituudi praeguses tööplaanis on kavas etümoloogiasõnaraamat trükki anda 2011. aastal. Sõnaartikli struktuur Artiklis on esitatud mitme arutelu käigus, mis kestsid ka paralleelselt juba alanud sõnaartiklite kirjutamisega. (lk 433-435) HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL Esimene küsimus selle sõnaraamatu puhul on: kellele see on mõeldud, kes on adressaat? Keeleteadlastel võib sõnaraamatule olla pretensioone, laiatarbesõnaraamatuna aga temast praktilisele inimesele kasu ei ole. sõnaseletused Sõnaraamat tahab täita tänapäevase seletussõnaraamatu ülesandeid. See taotlus on enamasti ülearune ja kahjustab sõnaraamatu tõsiseltvõetavust. Näiteks: hing 'õhu kopsudesse tõmbamine ja sealt eemaldamine; kopsudest eemaldatav õhk; elu; eluvaim; elusolend, hrl inimene'. Kui minna väheke edasi, siis
Wiiki teooria järgi hakkasid mandrijää taandudes kiviaegsed kütid-korilased jahiloomade järel jäävarjupaikadest põhja poole liikuma, olles algselt Lõuna-Ukrainast pärit soome-ugri keeli kõnelnud asukad. Selline käsitlus on pälvinud suurt kriitikat traditsiooniliste keeleteadlaste poolt. Wiik möönab, et tema kõiki väiteid ei ole meie tänaste teadmiste valguses (veel) võimalik tõestada. Seostaks ta oma uue väite kuidagi traditsiooniliste väidetega, oleks ka teistel keeleteadlastel seda kergem vastu võtta võib olla. 7. Kuidas on eeltoodud kontrollmehhanismides loovus seotud kontrolliga? Diskursuse loomisel on eeltoodud kontrollmehhanismid sundusprintsiibid, mis samal ajal piirates ja sundides on diskursuse loomisel ka positiivses ja viljastavas rollis, nt kommentaar sunnib tekstist välja tooma seda, mis seal on vaikimisi sõnastatud, autori positsioon annab võimaluse midagi luua korrastades ja
• Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt. • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel.
annaabi.ee 
