J. Hurda kõne 3 teesi; kelle loodud eestikeelsed laulud olid kavas, pealkirjad. 1) Parem haridus, 2) avada eestikeelseid kõrgema astme koole, 3) haritud eestlane jäägu eestlaseks. A. Kunileid "Sind Surmani", "Mu isamaa on minu arm" Mis oli esimene muusikazanr Eestis, kes olid selle viljelejad asjaarmastajad heliloojad? a capella koorilaul A. Saebelmann-Kunileid A. Thomson Fr. Saebelmann K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika- ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):tegevusvaldkonnad, teened keeleteadlasena, ajakirjanikuna, tema tuntuimad teosed (3). 1) Kirjutanud ligi 300 koorilaulu 2) Keeleteadlasena tõi palju uusi sõnu eesti keelde. 3) Ajakirjanikuna andis välja esimest eestikeelset päevalehte "Postimees". 4) Haris eestlasi muusika valdkonnas. 5) Propageeris rahvaviiside kogumist ja töötlemist. Teened keeleteadlasena: mitmus, ainsus, tähestik, asesõna, häälik Tuntuimad teosed: "Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska", "Minge üles mägedele".
4. kus ja millal toimus 1 teadaolev la . kus ja millal toimus 1 teadaolev laulupäev. Saaremaal sõrves 1863a. 5. 1 ÜLD.-millal,kus toimussalenud kollektiivid tartus 6. J.Hurda kõne 3 teesi:kelle loodud eestikeelesed laulud olid kavas,pealkirjad 1)parem haridus 2)avada eestikeelseid kõrgema astme koole Mu isamaa minu arm,sind surmani Aleksander saebelmann- kunileid 7. K.A.Hermanni tähtsus eesti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fak tegevusvaldkonnad,teened keeleteadlasena ajakirjanikuna. Tuntumad teosed loomingust. 1)kungla rahvas 2)oh laulu ja hõiska 3)minge üles mägedele 4)munamäel 5)isamaa mälestus 8. M.härma tähtsus esti muusika ja kultuuriajaloos (4-5 fakti):1 eesti kutseline naishelilooja,teened orelikunstnikuna,tegevus tartus.M.härma muusikapäevad tartus tuntumad teosed loomingust 1)sündis tartumaal kõrvekülas raadi v 9. kus said eesti 1 kutselised heliloojad muusikalise hariduse. Beterburi 10
ÕES, kus Jakob Hurt tegutses asutati 18. jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Hurt esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Hurt keeleteadlasena taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880. aastate alguses taandus ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Jakob Hurda viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne ,,Vanemuise" teatrihoone avamisel 1906. aasta suvel. Seejärel pöördus ta tagasi oma pere juurde Peterburi ja tegeles ka teadustööga. Aasta lõpul halvenes tema tervis aga järsult ning vana aasta õhtul ta suri.
Ajalehe toimetajana ja kirjanikuna 1882 võttsi üle ajalehe Eesti postimees, kästles palju eestluse probleeme, Laulu ja mängu leht, sellest kujunes raha muusika hariduse edendajaks. Kirjastajana-pidas Hermann põhiülesandeks muusika huviliste varustamist nootidega(eesti kannel, koori ja kooli kannel jne). Kirjaniku ja luuletjana-ta andis välja palju luulekogumikke, kirjutas näidendeid, ta koostas ka esimesena Eesti kirjanduse ajaloo",alustas ka eesti entüklopeedia väljaandmist. Keeleteadlasena-andis välja õpikuid"eesti keele grammatika ja ,,eestikeele lauseõpetus", tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab
Alexander von Middendorffi perekonda. Kontakt kuulsa õpetlasega avardas Jakob Hurt maailmanägemust ja teaduslikku mõtteviisi. 1867 asus kirikuõpetaja kohta taotlev Jakob pidama oma prooviaastat Otepääl Moritz Kautzmanni juures. Tema katse kandideerida Äksi kirikuõpetaja kohale lõppes aga terava konfliktiga baltisaksa kirikuringkondadega, kes ei soovinud lasta rahvuslikult meelestatud Jakob kirikuõpetajaks. Solvunud Jakob otsustas seepeale kirikuõpetaja ametist loobuda. Lootused keeleteadlasena Peterburis või Helsingis ametisse asuda osutusid aga petlikuks. Jakob sooritas kooliõpetaja eksamid ja töötas seejärel algul gümnaasiumiõpetajana Kuressaares, alates 1868. aastast aga Tartus. 1867 tegi Jakob Hurt katse välja anda ajalehte "Eesti Koit", 1870 ajalehte "Mesilane", ei saanud aga võimudelt selleks luba. Laiemale avalikkusele sai ta tuttavaks kõnega I üldlaulupeol 1869, millest sai järgnevaks kümneks aastaks rahvusliku liikumise programm. Jakob pööras suurt
Õppis Valgas. Ja Paistu kihelkonnakoolis. Tal oli tuberkuloos. Ja suri Lõuna-Ukrainas. Looming : ,,Sind surmani" ja ,,Minu isamaa on minu arm" Friedrich August Asebelmann 1851-1911 Õppis Valgas. Tema tuntuid teos kanna nime ,,Kaunimad laulud" K. ,,Kaunimad laulud" Karl August Hermann 1851-1909 Ta oli muusika tegelane, ajakirjanik ja keeleteadlane. Ajakirjanikuna võttis ta Jansenilt üle Eesti Postimehe toimetuse. Ta hakkas andma välja ajakirja ,,Laulu ja mängu leht" Keeleteadlasena töötas ta Tartu Ülikoolis Eesti keele lektorina. Ta oli alustanud Eesti esimese entsüklopeedia välja andmisega aga see jäi tal pooleli. Tegeles ka termineite mõtlemisega (helilooja, heliredel..). Tema teoste koguarv küünib umbes tuhandeni . Ta töötas koorijuhina Vanemuise seltsis, oli laulupidude üldjuhiks. Ta algatas rahvaviiside kogumise. Ta oli tahtnud astuda Peterburi konservatooriumi, aga teda ei võetud vastu. K: ,,Oh laula ja hõiska" , ,,Mingem üles mägedele",
http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja Kirjandus, 12, 859−868 kjk.eki.ee/ee/issues/2015/12/716 4. Kingisepp, V.-L. 2000. Julius Mägiste 100. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 5. Viitso, T.-R. 2000. Julius Mägiste keeleteadlasena. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 6. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. 2007. Eesti keele käsiraamat 2007. Eesti Keele Instituut 7. Eesti Teaduse Akadeemia, Tallinn, 2011 http://www.akadeemia.ee 8. Engelbrecht, J. Kaasik A.-E. 2012. Eesti Entsüklopeedia, http://www.estonica.org/en/ 9. Uibo, U. 2010. Etümoloogilisi märkmeid IX https://keeljakirjandus.eki.ee/370-376.pdf
1866. aastal lahkus J. Hurt Hellenurmest, astudes pidama prooviaastat Otepää pastori M. Kauzmannu juures. J.Hurda soov oli kandideerida Äksis vabanenud kirikuõpetaja kohale. Kuigi kogudus teda endale kirikuõpetajaks soovis, kukutati "noor-eestlasena" tuntud J.Hurda kandidatuur saksa kirkikuvõimude poolt vormilistel põhjustel läbi. J.Hurt solvus ja loobus koguni plaanist saada kirikuõpetajaks. Ta sooritas koolmeistri eksamid, kavatsedes kas keeleteadlasena või ajakirja "Eesti Koit" toimetajana endale leiba teenida. Kummastki üritusest ei saanud aga asja. 1868. aasta algul asus J. Hurt õpetajaks Kuressaare gümnaasiumi, kust siirdus aga juba suvel Tartusse tagasi. Seal töötas ta 1872. aastani kooliõpetajana. Elujärje stabiliseerudes abiellus J. Hurt 1868. aastal oma heategija C. Oetteli temperamentse tütre Eugeniega. Abielu oli õnnelik elu lõpuni. J. Hurda abikaasa mõistis mehe rahvuslikke taotlusi ega teinud neile takistusi. Kõik
sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega. Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte. Keeleteadlasena tundis Hermann muret, et eestlastel puudub ühine kirjakeel. Pakkus välja palju uusi sõnu , millest paljud ongi jäänud meie igapäevasesse kõnepruuki. " haritlane", "õpetlane", "õpilane" Käänetenimed: ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev Muusikaterminoloogias: helilooja, heliredel, kolmkõla Elu viimased 20 aastat töötas Hermann Tartu Ülikoolis eesti keele lektorina Heliloojana oli ta väga produktiivne. Teoste täpne arv on teadmata, aga
Täiesti uus on avalikkuse mõju arvestamine mudelis. Samas lähtub ka Maletzke skeem klassikalise teaduse klassifitseerivast loogikast ning kogu käsitlus on suhtluse elementide keskne. Vaikimisi võrdsustab Maletzke massikommunikatsiooni ja kommunikatsiooni see tuleb hästi esile suhtluse määratluses, mis saadab pakutud skeemi. Jakobsoni mudel Jakobsoni 1960. aastal esitatud kommunikatsioonimudel on keerukam kui eelmised. Keeleteadlasena tundis ta huvi tähenduse ja sõnumi sisestruktuuri vastu ning ehitas sellega silda protsessi- ja semiootikakoolkonna vahele. Jakobsoni mudel on kahetasandiline. Ühel tasandil esitab ta kuus tegurit, ilma milleta ei ole suhtlus võimalik. Teisel tasandil kujutab ta aga neid funktsioone, mida iga tegur täidab. Jakobsoni mudel on lineaarne. Selles lähetab saatja vastuvõtjale sõnumi. Jakobson võtab arvesse, et sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Ta nimetab seda kontekstiks.
Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast" hiljem tehakse sellest Eesti esimene ooper ,,Vikerlased" Eevald Aav. Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud
värve kandva üliõpilasega. See noormees oli Himmaste vaese koolmeistri perest pärinev, omal jõul ja saksa seltskonna toetusel haridusredelil edenenud Jakob Hurt. Vaatamata paljutõotavale võimalusele sakslasteks saades kiiret karjääri teha, jäi J. Hurt ustavaks oma rahvusele, soovides tema heaks ka konkreetset tööd teha. Eriti oluliseks pidas ta rahva vaimuvara, rahvaluule ja ajaloo tagasiandmist rahvale. J. Hurt oli endale jõudnud nime teha keeleteadlasena ja astunud kontakti Kreutzwaldiga. Ilmselt siis sai noor Hurt õhtust ideele ka puht ,,eesti-suuna" otsimiseks vene ja saksa mõjutuste vahel. Aleksandrikooli üritus oli J. Hurdale just see, mida ta ise otsis. J. Hurt võttis kooli programmi koostamise ning kogu asjaajamise enda peale. Temast sai Aleksandrikooli liikumise liider, selle vahendusel aga emakeelse kooli põhjendaja. Aleksandrikooli asju ajava J. Hurda vahendusel sattusid üksteisega kontakti seni eraldi
inimesed, kes ei ole teoloogid, vaimulikud. Sinna püüdlemine on tähtis. D annab suurema võimaluse eesmärgini jõuda. Keskaja kloostri ja kirikukoolides õpetati kaht tasandit grammatika, retoorika, ja dialektika olid trivium ja kvatrivium olid geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Seitse vaba kunsti. D ilmutab iseseisvust ja asendab vastupidiselt ülslevinule eetika kõrgemale metafüüsikast. Veel traktaat ,,Rahvakeelest" selles näitab end ka keeleteadlasena. Mitmekülgsed huvid. Kuidas emakeelt täiuslikumaks teha. Maailmast annab põhja ja lõunapoolsed keeled. Loetleb it dialekte tol ajal. Seal ütleb selgest, et ükski neist ei ole täiuslik, aga saab muuta ja selle vahendiks ongi uus mahe stiil. Traktaat ,,Monarhia" 1310 aasta paiku kirj. Selleks ajaks juba tugevalt paavstivõimu vastane. Toetab keisrivõimu. Kiriku poolt keelatud kirjanduse nimekirja, määrati põletamisele. 04.03.09
annaabi.ee 
