,,Muistse vabadusvõitluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed" Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208.-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel ...
Allesjäänud eliit aga hävitati, inimesed kaotasid oma senise positsiooni või sulandusid läänemeestena uude valitsevasse kihti. Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva inimesed vaid võõrad. Ilma Muistse Vabadusvõitluseta poleks seda juhtunud. Samuti Lääne – Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ning kaitses meid idapoolsete keelesugulaste eest. Ma arvan, et kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnud siis, oleks võibolla eestlaste rahvaarv palju kordi väiksem. Eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja samuti poleks Eesti rahval tekkinud võimalust lähemalt tutvuda Lääne – Euroopa kultuuriga. Seega minu arvates oleks olukord mõnest küljest parem olnud, kui poleks toimunud Muistset Vabadusvõitlust. Hukkunute inimeste arv oleks väiksem, poleks toimunud nii palju lahinguid, mis
MUINASUSUND Pole võimalik rääkida ühtsest muinasusundist läbi muinasaja. Usuliste kujutelmade muutumist mõjutasid elatusalad ja mõjutused naabritelt. Muinasusundit tuntakse halvasti, sest: · Allikaid on vähe · Kultuslike pühapaikade arheolooogiline uurimine. Halvaks pooleks on see, et me ei tea kuidas nad toimetasid nendes pühapaikades · Uuritakse 19-20 sajandil kirja pandud rahvaluulet. Miinuseks on see, et rahvaluule on ajas teisenenud · Keelesugulaste usuliste kujutelmade uurimine, uurides paralleele nende vahel, nende arengutase on madalam ja seetõttu on neil rohkem säilinud Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike
Usk 970. aastal Ungari suurvürstiks saanud Géza lasi ennast ristida ja asus ungarlasi kristlikku suunda pöörama. Pärast ristiusu vastuvõtmist (1000) ja Ungari Kuningriigi väljakuulutamist (kuningaks sai Géza poeg István) kohanes iidne ungari usund uue usuga (rahvausundis on sellest säilinud teatavaid märke tänaseni), osalt aga kadus jäljetult. Üht-teist on säilitanud muistendi- ja muinasjutupärand, samuti arheoloogiline aines. Võimalik on arvesse võtta ka meie keelesugulaste pärimusi: jumalate asupaik on taevas, inimeste oma maa peal, keskel on aga taevani tõusev ilmapuu, mis ühendab taevast ja maist maailma. Hing elab edasi ka pärast surma, seega tuleb koolnut varustada sealilma tarvis kõige vajalikuga. Seepärast maeti koos surnuga ka tema rõivad, tarbeesemed, koos sõjamehega ka tema relvad ja hobune (täpsemalt vaid selle kolp ja sääreluud ning nahk). Sealilmaga hoidis sidet lovesse langev teadmamees - samaan
annaabi.ee 
