"keeleselgus" - 1 õppematerjal

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

moodi mõistetavad kogu sihtgrupile. Et teksti oleks võimalik kõigil üheselt mõista, peab see põhinema faktidel ning olulisel kohal on kirjutaja asjatundlikkus käsitletavas teemas. Mida pädevam on mingi kirjutise autor, seda läbimõeldum on teksti stiil. Kasiku järgi on hea tarbestiil selge, tihe ning konkreetne (Kasik jt. 2007: 29). 1.2.1 Teksti selgus Selge keel ei tähenda, et keel on lihtsustatud, vaid et see on lugejakeskne (Hallik 2011: 1). Heigo Sooman leiab, et keeleselgus on justkui meeldetuletus, et tuleb mõelda lugeja peale (Sooman 2014: 136). Reet Kasiku järgi on selge tekst terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest (Kasik 2007: 66). Tervikliku ja selge sisu all mõeldakse seda, et tekst peab olema sidus. Tekst on 7 koostatud omavahel korrektselt seotud lausetest, tekstil on kindel teema ning see moodustab tekstist temaatilise ja sisulise terviku (Kutsehariduskeskus 2015). Sidusus