7 Kokkuvõte Tehnoloogiline areng on avaldanud suurt mõju ka keeleuurimisele. Arvutite kasutusele võtuga tekkis mitmeid huvitavaid probleeme, kuid samas on see loonud uusi lahendusi ja võimalusi. Arvutilingvistika mängib kaasaegses ühiskonnas olulist rolli ning on perspektiivikas ala mida arendada. Rakendused on kasutusel nii eraettevõtluses kui ka teduslikes uurimistöödes. Arvutilingvistika esimene suurem taksitus oli ja osaliselt ka on keeleressursside digitaliseerimine. Peamiseks probleemiks on situtatsioon kus tekst on loetava kas inimestele või programmidele. Üldjuhul kehtib see siiki suulise kõne kohta, kus eisneb palju variatsioone ja olustikust sõltuvaid nüansse. Digitaliseeriud keeleressursse kasutatakse nii uurimistöödes kui ka prkatiliste lahenduste loomisel. Viimasteks on laialdaselt kasutusel olevad veebisõnastikud, tesaurused, õigekirjakontrollid, masintõlked ja automaatne kõnetuvstus. Uurimistöödes kasutatakse
Elektrooniliste teatmeteoste kasutajasõbralikud Jaak Vilo Tartu Ülikool päringusüsteemid Lihtlause semantiline analüüs Haldur Õim Tartu Ülikool VAKO - Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara Pille Eslon Tallinna Ülikool ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine Eesti keeleressursside keskus Tiit Roosmaa Tartu Ülikool Eesti fraseologismide elektroonilise Eesti Katre Õim alussõnastiku loomine Kirjandusmuuseum Mis on eesti emotsionaalse kõne korpus? Eesti emotsionaalse kõne korpus (EEKK) on Eesti Keele Instituudis riikliku programmi "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi" raames loodav korpus, mis sisaldab loetud viha-,
Kakskeelsetest sõnaraamatutest on valmimas ,,Eesti-vene sõnaraamat" IV (1997...). Ilmunud on sellest neli köidet. On alustatud ka Eesti-X-keele sõnastiku universaalse lähtepoole koostamist. Koostamist ootavad põhjalik rektsioonisõnastik (H. Rätsep tegeleb sellega) ja kollokatsioonisõnastik. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Võtmeküsimus on elektroonilise keelevara (keeleressursside) analüüsimehhanismide väljatöötamine. Sõnaraamatute koostamine ja leksikoloogiline süvauurimus on tihedalt seotud: mõlemad kasutavad vastastikku üksteise uurimistulemusi.
kõik teed näiteks andmestruktuuri otsustamisel on lahti, siis peab terminoloog sisuliselt väga hästi teadma, mida ta teeb. Kogemus näitab, et üldiselt ei teata, vaid lisaks terminoloogile ja arendajale läheb tarvis ka vahendajat nende vahel, kes oskaks andmestruktuure soovitada, umbes nagu käesolevas peatükis kirjeldatud. Tehniline mõistelisus 131 Termeki Algselt termbases.eu nime all arendatud süsteem, mida EKI saab tänu Eesti Keeleressursside Keskusele pakkuda tasuta kõigi eesti keelt sisaldavate terminibaaside tegemiseks.1 Töötab brauseris, st kliendiplatvormist sõltumatu. Baasi struktuur on mõistepõhine ja kolmetasemeline (mõiste, keel, termin). Taseme piires võimalik andmevälju kohandada. ✦ Tasuta (kui baas sisaldab eesti keelt) ✦ Mõistepõhine ✦ Impordib ja ekspordib standardvorminguid ✦ Mitme kasutaja tugi olemas ✦ Terminibaasi lihtne avalikustada
annaabi.ee 
