Lääne-Euroopa Suurriigid
Saksamaa oli nii riiklikult kui
religioosselt killustatud ala, kus territoriaalriiklus oli kaalunud üles
tsentraliseeritud riigikorralduse. Saksamaa oli seetõttu ajast maha jäänud.
Sellises olukorras rahvusideoloogia arenes Saksamaa aladel ja saavutas sealt
suurt vastukaja. Tänu Napoleoni vallutustele oli Saksamaal mõõnaaeg. See oli
oluline tegur Saksamaa rahvustunde ja rahvusideoloogia arengule. Sellest
kujunes välja rahvusaade ja Saksa rahvuslik liikumine. Saksa keelepositsioonid
olid seni suht nõrgad, kõrgemad tegelased suhtlesid prantsuse keeles. Arvati et
saksa keel kõlbab ainult sõjaväkke ja lihtinimestele, kõrgemas seltskonnas
suheldakse ikka prantsuse keeles. Muutuma hakkab selline vaade alles 18saj II
poolel romantismi ja valgustuse mõjul. Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus,
kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana-
Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on