silma just press. Asuksime nd eesti keele ja kirjakeele juurde. Eespool oli esitatud arvamus, et eesti keel ei ole omariikluse tingimustes enam ohus. Keeleteadlased on nimetatud ksimuses erineval seisukohal. Esitan mne nite sjailmunud Luubist. Mati Hindi snul on kige halvemal juhul eesti keel 10 aasta prast trjutud ue- ja kgikeeleks (sellist varianti Hint ise ei usu). Nustun Hindi mttega, et senini ei ole Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale.
seadustega. Paljudele teistele keeltele tuntud probleemid on saanud ohuks ka eesti keelele: väheneb emakeelsete kõnelejate arv, hägustuvad keelenormid, võõrkeelte tugev mõju, eriti ingliskeelsete suhtlusvõrgustike ja ingliskeelse laiatarbekultuuri pealetung. Eesti keele kaitseks on loodud mitu riikliku organisatsiooni. Keeleinspektsioon hoiab silma peal keeleseaduse täitmisel. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakond planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud ,,Eesti keele arengukava". Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud. 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt? Ohust rääkides mõeldakse tavaliselt ühelt poolt keelelodevust, teiselt poolt inglise keele eelistamist eesti keelele
Näide: o Avalik haldus- Haridus- ja Teadusministeerium- On riigiasutus, eristub selgelt erasektorist. Sinna kuuluvad minister, tema nõunik, kantsler, asekantslerid, kelle all on erinevad osakonnad. Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa: 1 -kavandavad haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.; -ja vastsutavad nende elluviimise eest o Avalik juhtimine- Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti
sobi teha näpuvigu. V Keelekorraldus 27 Mis on keelekorraldus Keelekorraldusest rääkides peame siin silmas igasugust teiste inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevust olenemata selle vormist ja tasemest. Üldiselt on selliselt määratletud uurimisobjekti hulgas kombeks eristada keelepoliitikat, keelekorraldust ja keelehoolet. • Keelepoliitika on enamasti riikliku taseme tegevus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel mõne üsna kõrgetasemelise õigus- aktiga kohustuslikuks kuulutada üldised põhimõtted: riigikeele valik, selle kohustusliku kasutuse ulatus, seisukohad tõlkimise, ter- miniloome, keeleõppe ja keeleoskuse testimise teemal, suhtumine teistesse keeltesse ja nende mõjusse vms. Keelepoliitika määrab
annaabi.ee 
