Mitmekeelne oskussuhtlus
aktiga kohustuslikuks kuulutada üldised põhimõtted: riigikeele
valik, selle kohustusliku kasutuse ulatus, seisukohad tõlkimise, ter-
miniloome, keeleõppe ja keeleoskuse testimise teemal, suhtumine
teistesse keeltesse ja nende mõjusse vms. Keelepoliitika määrab
enamasti ka järgmise taseme, (kitsamas mõttes) keelekorralduse
meetodid – Eesti puhul kirjakeele normingu kehtestamise korra.
• Keelekorraldus on keelepoliitikast sanktsioneeritud sisuline tege-
vus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel sõnastike ja
muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi-
tatavaks kuulutada keele konkreetsed omadused: õigekiri, sõna-
vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju
vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad
keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele