Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Lotman ,,Kultuur ja plahvatus" pöörangulised sündmused, millest saab alguse mingi uus
periood, mis pöörab ümber kultuuri eelneva kulgemise.
988. aasta ristiusu vastuvõtmine. Tänu sellele sai alguse idaslaavlaste kirjatraditsioon.
Ristiusk võeti vastu Bütsantsist, see toimus enne kirkulõhet. Siiski olid kaks traditsiooni selgelt
üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants).
Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade
haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale.
Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud
kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav
kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased
on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad