Ainus pikem tekst on "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus" (üle 1300 sõna). Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. 2.ETRUSKI KEEL 2.1 Keele päritolu Etruskide keel on sama suur mõistatus kui nende päritolugi. Siiamaani ei ole suudetud selgeks teha, millisesse keeleperekonda ta kuulub. Nimelt ei sarnane etruski keel ühegi meile teadaoleva keelega. Üksnes Lemnose saarelt on leitud kivisteel kirjaga, mis on väga sarnane või identne etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. Etruski tähestik on sarnane nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. Teadlased mõistavad grammatikat ja suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute
e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel.
e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island, Inglise, Saksamaa), Romaani (Portugal, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) Euroopa keelekaart tänapäeval Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: · Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel.
29 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled 1. Aafrika keeled • Niigeri-Kongo keeled bantu keeled, suahiili k (kaubandus- ja suhtluskeel erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas) ˘ • Sari-Niiluse keeled — masaid jt • Khoisani keeled — hotentotid, bu˘smanid 2. Ameerika indiaanlaste keeled • Eskimo-Aleuudi • Põhja-Ameerika (üle 50 keeleperekonna) • Kesk-Ameerika (20 keeleperekonda) • Lüuna-Am (u 75 keeleperet) 3. Aasia-Okeaania-Austraalia keeled • Paleo-Aasia rahvaste keeled Põhja-Siberis — t˘sukt˘sid, korjakid, itelmee- nid, nivkid, ketid, jukagiirid • Kaukaasia rahvaste keeled (Musta ja Kaspia merede vahel), 30–40 keelt, üle 6.5 miljoni kõneleja — grusiinid, abhaasid, kabardiinid, t˘serkessid, t˘set˘seenid, ingu˘sid, Tagestani rahvad.
annaabi.ee 
