Mis on Euroopa keelemapp? See on vahend, mille abil saab järjepidevalt hinnata oma keelelist vilumust vastavalt Euroopa Nõukogu kehtestatud keeleoskustasemete süsteemil. Peamised eesmärgid: Anda õppijale ulatuslikumad õigused, kandes vastutus keeleõppe eest. Tagada alus suhtluspädevuse järjepidevaks. Võimaldada õppijatel esitada selge ja mõistetav tõestus mis tahes keele oskuse ja taseme kohta, kasutades kuue keeleoskustaseme ühtset Euroopa süsteemi. Missugused on pädevuse tasemed? A1 ja A2-algtasemel keelekasutaja B1 ja B2-iseseisevb keelekasutaja C1 ja C2-vilunud keelekasutaja Need tasemed jagunevad veel alamtasemeteks. Näiteks tase A1 sisaldab kursusi A1.1,A1.2 ja A1.3 ja tase A2 sisaldab kursusi A2.1 ja A2.2 Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine, kuulamine ja lugemine. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel
olema paremad eeldused liidrirolliks. Et inimesi edukalt juhtida ja suunata, peab neid hästi tundma. Selleks on naised üldjuhul võimelisemad kui mehed. Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab 6 madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel.
Vastates küsimusel esimesele poolele, arvan ma, et taaskord on tegemist kohanemise ja kohanemisoskuste ning nende rakendamise soovi või soovimatusega. Küsimuse teisele poolele aga ei oska ma muud vastata, kui et aga miks nad ei peaks olema? Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on ,,karmi ärimaailmaga" toimetulemisel.
Suhtlus oskust kujundatakse neljal viisil: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine. Gümnaasiumi riiklik õppekava toob välja, et keelehariduse eesmärk on suurendada inimese keelepagasit, kus ühe võõrkeele õpe toetab teise võõrkeele omandamist. Tänu sellele peab olema keelte valik lai, et õpilane saaks arendada ja suurendada oma keelelisi oskusi mitmes keeles. Samuti selgub gümnaasiumi riiklikust õppekavast (2014), et keeleõpe ei piirdu teatud keeleoskustaseme saavutamisega mingiks hetkeks. Oluline on toetada õpilaste motivatsiooni, tekitada enesekindlust, arendada teadmisi ning saada kogemusi ka võõrkeeltes väljaspool kooli. Keeleõpe on protsess, mida tuleb pidevalt järgida, kuna siis saadab sind edu. Õpilane omandab oskuse võrrelda oma keelt ja kultuuri teiste inimestega, mõista ja väärtustada nende erinevusi ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Õpilane ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi,
samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks . KeeleS § 5 lg 4: Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus. KeeleS § 7: Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. § 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus KeeleS § 10 lg 1: Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava
annaabi.ee 
