Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks, aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad välismaalastega ja sünnitavad lapsi, kes loodetavasti õpivad tundma oma päritolu ja emakeelt. Mina tegin valiku jätkata oma haridusteed Eestis. Leian, et Eestis on väga head tingimused kõrghariduse omandamiseks. Minu tutvusringkonnas on palju noori, kes samuti
Kehtib 1922.aasta põhiseadus, mida on hiljem täiendatud. Rahvastiku keskmine tihedus on 36 in/km2, kõige tihedamalt on asustatud Riia rajoon (50 in/km2) ja hõredaimalt Ventspilsi rajoon (6 in/km2). 77 linnas elab 2/3 rahvastikust. Läti on Balti riikidest rahvuseliselt ja keeleliselt mitmekesiseim: 59% moodustavad lätlased, venelasi on üle 30%, veel on valgevenelasi, poolakaid ja ukrainlasi. Läti ja Kuramaa rannikul elavad liivlased on enamasti lätistunud: keeleoskajaid u. 40. Enam levinud usundid on luterlus, õigeusk ja Latgales ka katoliiklus. 1991. aastast on Läti rahvaarv vähenenud 14%, mis on Euroopa riikide seas üks suurimaid. Loomulik iive on tugevalt negatiivne. Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa lääneosas, pinnamood valdavalt künklik. Suurema osa territooriumi pealiskord koosneb Devoni dolo- ja lubjakividest, põhjaosas ka devoni liivakivid. Piki Läänemere rannikut kulgeb Läänemere rannikumadalik ning Liivi lahe jätkuks
Talurahvakultuuri aluseks oli talurahva kohalik traditsioon, mis oli pikema perioodi jooksul välja kujunenud. Kultuuri mõjutasid esiteks kristlus (peamiselt luterluse ja ka hernhuutluse vormis; kiriklik õpetus oli ühendajaks seisuste vahel, erinevad seisused pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles) (eestlased saksa keelt ei osanud, keeleoskajaid oli väga vähe, keeleoskus oli väga haruldane; sakslaste seas eesti keele oskus oli väga tavaline-mõisnike lapsi ümbritsesid eestlased sünnist saati). Kihelkondlikud eripärad olid väga olulised, erinevates kihelkondades erinevad murrakud, rahvariided. Teine suurim väline mõjur lisaks usufaktorile oli mõis. Mõisa kaudu tulid talurahvakultuuri mitmed uuendused, rahvariiete motiividesse on 17.saj barokseid elemente, 18.saj klassitsistlikke motiive.
1560 a sügisel ka talurahva mäss, mis läänemaal ja harjumaal aset leidis. Tavaliselt räägitakse kolmest kihelkonnast kus see toimus, Märjamaa, Hageri ja Kullamaa. Talurahvas oli sõjategevuse eest täiesti kaitseta, mistõttu ei ole vaja imestada, et nad hakkavad juba siis tegema koostööd venelastega ( viha rõhujate vastu). On teada kordi, kus tp on antud abi. Venelastega tuuakse kaasa ka eesti tp, kes enne sõda olid põgenenud venemaale, nüüd kasut neid kui keeleoskajaid ja kohalike olude tundjaid. Tp teejuhid. Oktoobri alguses toimubki ülestõus. Ülestõusjad valivad endale mittesaksa juhi. Tapetakse kätte saadud sakslasi ja põletatakse mõsiaid. Alustatakse läbirääkimisi tln raega. Palutakse, et tln raad ei sekkuks aga soovitakse saada relvi. Raad ei sekkunud, sündmused arenevad kiiresti. Oktoobri keskel on ülestõusnud kogunenud koluvere lossi über ja tahavad seda piirata ja üle võtta. Ei õnnestu
annaabi.ee 
