peaajus ühel või teisel viisil juba sündimishetkeks organiseeritud ning tema elukohas kõneldava keele keskkond määrab ära lapse emakeele". Laps ei õpi rääkima kuidas iganes ta ise tahab, vaid võtab omaks kindla keelestruktuuri. Universaalne grammatika usub, et kõikide keelte süntaks on ühesugune ning inimesed sünnivad keelevõime ning struktuuriga. Evolutsioonibioloogid Philip Lieberman ja Terrence Deacon ei nõustu universaalse grammatika kaasasündinud keeleorgani ideega: nad kinnitavad, et inimesel seda pole, sest keel on õpitav oskus, mis põhineb funktsionaalsel keelesüsteemil. Sama usuvad ka kognitivistid, kes vastanduvad formalistidele-generativistidele. (Tool Module) Noam Chomsky pani aluse formaalsele suunale keeleteaduses. Kuna Chomsky esitas nii julgeid väiteid vähese materjali, on talle ka palju vastu väidetud. Formaalsele suunale vastandub funktsionaalne.
grammaatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel). Tugevate vaimsete häiretega laps saavutab lingvistilise taseme, mis ületab tema teisi tunnetuslikke vilumusi. KEELEORGANITEOORIA: keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimese keelevõime on kaasasündinud, iga inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja mõista kõneldut. Sattudes keelekeskkonda, häälestub keeleorgan konkreetsele keelele. Keeled erinevad pindmise struktuuri poolest, kuid sarnanevad süvaülesehituse(nt grammaatika) poolest. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile KRIITILINE PERIOOD: ajavahemik, mille vältel ajus pikenev keeleorgan on
keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik,
grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel · KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus väljaspool keelekeskkonda, siis ei ole keele täielik omandamine enam võimalik · Hoidekeel- täiskasvanud räägivad lastega aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga,
vigu, mida on võimalik ennustada. Vead ei ole sõna tähenduses olulised · Süntaks: süsteem, mis ühendab sõnad tähenduslikesse fraasidesse ja lausetesse. Süntaks- määrab ära selle, millised elemendid ja missuguses jrk peavad elemendid lauses esinema. Sõltuvalt järjekorrast muutub mõte Süntaks on see süst mille abil oleme võimelised tajuma grammatilist struktuuri, olenemata keelest. Uurib mustreid, kuidas tajutakse reegleid · Noam Chomsky, 1950ndate lõpp keeleorgani teooria, mis tugineb ideele, et kõik inimesed omandavad oma emakeele reeglid. Meil on olemas pärilik eelsoodumus :D. · Lause pindstruktuur- igas keeles erinev ja süvastruktuur- kõigis keeltes sama; neid esitatakse hierarhiliselt Hierarhiline pindstruktuur on see milline lause välja näeb, ning millistest osadest ta koosneb LAUSE nimisõna fraas tegusõna fraas Poiss Viskas palli
Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 45 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet. Keele omandamise kriitiline periood- selle vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes. Hoidekeel - täiskasvanud muudavad lastega kõnelemisel oma keelt. Keel ja mõtlemine - keelt kasutatakse ka mõtlemisprotsessis, mälu salvestamiseks.
-) 3-4 eluaasta: laps kasutab õigeid reegleid, aga erandeid ei arvesta. * Etapid on individuaalsed, kuid 4-5 eluaastaks on erinevused kadunud. * Kuidas laps keelt õpib kohta on kaks teooriat: -) Skinneri teooria: *) Õppimisteooria: laps õpib keele mudeldamise ja harjutamise kaudu. Oluline on, et lastega räägitakse õigesti ja palju ning vigu parandada. Ei seleta kurtide õppimist ja ülereguleerimist. -) Chomsky teooria: *) Keeleorgani teooria: keele omandamiseks on inimesel pärilikud omadused. Ajus on keeleorgan, mille abil kõneleda ja mõista keelt. *) Keele omandamiseks on teatud kriitiline periood ehk ajus asetsev keeleorgan on tundlik keele arengule. Kui kriitiline aeg lastakse mööda ehk kui sel ajal laps ei kuule keelt, siis hiljem nad keelt perfektselt ära ei õpi. -) Kriitiline periood - keeleorgan on tundlik keele keskkonna suhtes ja kui lasa periood mööda, ei õpi laps kunagi rääkima.
eraldiseisvad. Keele omandamise käsitlused: Õppimisteooria, nt B. Skinner kinnituse mudel; laps räägib seda, mida on kinnitatud, korratud; ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik lähenemine, nt N. Chomsky keele omandamine põhineb bioloogilisel dispositisioonil; meil on eriline keeleorgan, mis võkmaldab meil ringi käia keelemärkidega; aju areng on keele omandamise baasiks, kuid keeleorgani aktiveerumiseks on vajalik keelekeskkond; keele areng on võimalik ainult kindlatel perioodidel Interatsionistlik lähenemine püüab tuua sisse õppimisteooria, kinnitamise, mis kutsub esile sagendase kordamise; tuleb integreerida ühiskonnafakrtorid ja bioloogia; kõige aktuaalsem kolmest Edward Sapir (1884-1939), Benjamin Whorf (1887-1941) Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust.
annaabi.ee 
