võimaldamaks lõpmatut süsteemi omandada. Miks pole võimalik loogiliselt keelelauseid ära õppida? Ükski inimene ei saa terve oma elu jooksul kuulda kõiki võimalikke keelelauseid, mistõttu pole kindlust, et ta on kuulnud piisavalt infot, et oma grammatikat konstrueerida. Iga uus info võib tema senise grammatika pahupidi pöörata. On olemas nii haruldasi lausetüüpe, mida lapsed peavad korrektseteks lauseteks, kuigi nad pole seda varem kuulnud. Laste keeleomandamist peaks teoreetiliselt takistama kõnekeel, mis on katkendlik, vigaderohke, paljude kordustega, segavad välised faktorid, mis kõik kuulmist takistavad, aga sellest hoolimata õpivad lapsed takistusteta kõnelema ega hakka vigu või automüra matkima. Kuulsaim on wug-test: inglise lapsi sunnitakse moodustama tähenduseta lapsi mitmust moodustama sellest sõnast, millele kõik panevad s lõppu, mis tõestab grammatika olemasolu. Kõik lapsed arenevad keeleliselt ühtmoodi, teevad sarnaseid vigu
saame teada, kuidas keelt õpitakse ja kuidas keel areneb ja kuidas keel on tekkinud. Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune neuron looma ajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud. Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keeleomandamist. Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil. Mentaalsed representatsioonid toimuvad neuraalse (seotud närvide struktuuriga) koodi ja füüsikalise (nt heli) koodi vahel (nagu ikoonid arvuti töölaual on seos maailma ja arvuti sisemuses toimuvate protsesside vahel). Mentaalne protsess on operatsioon mentaalsete representatsioonidega. Erinevat ettekujutust mentaalsetest representatsioonidest ja protsessidest iseloomustavad erinevad psühholingvistilised mudelid
möödumist seletada, ent selle tekkimist mitte. Ka tingituse idee ei põhjenda uudsuse olemust lapse keeles ehk seda, miks laps kasutab uudseid väljendusi tavasituatsioonis ja tavaväljendusi uudses situatsioonis ilma, et teda oleks selleks tingitud ja hüvitatud. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 54 Kuidas soodustab pärilikkus või loodus keeleomandamist lapsel? Kui loodus või pärilikkus ei saa keele omandamist põhjendada, siis kas saab ta seda soodustada? Tuntud psühholingvist Chomsky (1965, 1972) väitis, et inimestel on ajus kaasasündinud keeleomandamismehhanism (language acquisition device), mis soodustab keele omandamist. Selle oletuse kohaselt oleme meie, inimesed, varustatud millegi erilise ja enamaga oma ajus kui kõik teised loomariigi esindajad.
annaabi.ee 
