teda mõlemaga kõrvutada ning leida jooni, mis kaalukaussi ühele või teisele poole kallutavad. Kas on ka võimalik, et graafiline disain on nii kunst kui teadus? Et kõrvutada graafilist disaini kunstiga tuleks eelkõige lahti mõtestada sõna kunst tähendus. Laiemas tähenduses võiks kunsti alla paigutada kõik tegevused mis on seotud kujundite loomise või töötlemisega. Muusika näiteks tegeleb helikujunditega, kirjandus keelekujunditega jne. Kitsamalt mõeldes tuleks graafilist disaini aga kõrvutada visuaalsete kunstide mõistega, kuna juba sõna graafiline (tuleneb kreekakeelsest sõnast grapho, mis tähendab nii kirjutamist, joonistamist kui kritseldamist) annab märku sellest, et loodu on visuaalne. Leidnud, et graafiline disain on visuaalne, võime küsida, kas ta täidab ka esitatud kunsti funktsiooni ehk kas graafiline disain tegeleb kujundite loomisega ja töötlemisega. Toetudes
Lausestuses kasutatakse liht- ja rindlauseid, välditakse keerukaid põim- ja lauselühendiga lauseid. Lihtne stiil on konkreetne ja näitlik, see ei ole paljusõnaline või pateetiline. Stiili täpsus sõltub kasutatavast sõnavarast. Täpset stiili valdava kirjutaja tekstis ei ole sõnu, mille tähenduses ta kahtleb või mille kohta on ette teada, et lugeja neid ei tunne. Täpses stiilis välditakse liigset asesõnalisust ja üldise tähendusega sõnu. Kirjutaja ei liialda keelekujunditega ega kasuta metafoore pelgalt teksti ilustamiseks. Mitmetähenduslikke mõisteid tuleks konkretiseerida selgituste või näidetega. Lausestuses tähendab täpne stiil, et lause- ja mõttepiirid on kohakuti: üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust üks lõik. Tiheda teksti tunneb ära sellest, et kirjutaja püüab lugejateni viia minimaalsete keelevahenditega maksimaalse hulga infot. Autor ei tohiks kasutada rohkem sõnu, kui enda väljendamiseks on vaja
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad
annaabi.ee 
