Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs
Eesti luulekaanoni põhinorme arvesse
võttes on mõlemad luuletused teatava nukra alatooniga ning Kolgi "Veel kord luule" on
maitsestatud isegi kerge huumoriga, mida võib pidada ideaalilähedaseks. Mõlema luuletuse ja
autori kahjuks räägib asjaolu, et kumbki luuletus pole rahvusromantiline, mida
luulekaanonisse kuulumise puhul küllaltki tähtsaks peetakse. Alveri luules on päris palju
traditsioonilisust, Kolk aga mõnes mõttes murrab reegleid. Kui Alveri luuletuses on selgelt
näha keelekorrektsus ehk antud juhul õigekeelsus ning korralikud laused suure algustähe ning
punktiga, kasutanud on ta ka taandeid, siis Kolk on hoopis keele reegleid eiranud, mistõttu
puuduvad luuletusest nii suured algustähed, punktid kui ka komad. Seega Kolk on pigem
mängulisem - Hennoste järgi on see väga hea, sest "veidi hull võib olla".
1
annaabi.ee 
