Keelekorralduse põhimõtted Keelekorraldus on eriala, kus ei ole võimalik liigitada midagi õigeks või siis vastupidiselt täiesti valeks. Seejuures peitub aga paljudes meis kooliajal sisse süstitud veendumus, et kuskil on see ainuõige ja hea kirjakeel, mida emakeeleõpetaja on õpetanud meid väärtustama ja mida me kõik peaksime oskama. Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad aga veel suuresti 100 aasta tagusest ajast, kuid nende arusaamade järgi meid ju õpetataksegi. Paljude kuldmedalistide ja isegi professorite kirjutistes võib kohata traditsiooni mõistes niinimetatud „vigaseid” keelendeid, mida on aga näiteks neile eelnenud põlvkondade puhul võimatu leida. See viitab omakorda sellele, et aeg on kirjakeelt tugevalt muutnud. Selle põhjuseks võib pidada meie igapäevast kõnekeelt ja sellega kaasnevaid muutusi.
Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990.
morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üheainsa tähendusega, terminoloogilises väljas ehk süsteemis ja põhimõtteliselt defineeritav (kuid see on raske). · Termin alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne, süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama...) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha).
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade
9. Ära kunagi kritiseeri tõlkija isikut – tõlkija on ilus, tark ja hea. Ainult tõlge ei tarvitse veel päris valmis olla. 10. Hoidu ise samadest vigadest, mida teiste tekstides parandad. Näiteks hinnatava tõlke näpuvigadest rääkivas lõigus lihtsalt ei sobi teha näpuvigu. V Keelekorraldus 27 Mis on keelekorraldus Keelekorraldusest rääkides peame siin silmas igasugust teiste inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevust olenemata selle vormist ja tasemest. Üldiselt on selliselt määratletud uurimisobjekti hulgas kombeks eristada keelepoliitikat, keelekorraldust ja keelehoolet. • Keelepoliitika on enamasti riikliku taseme tegevus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel mõne üsna kõrgetasemelise õigus- aktiga kohustuslikuks kuulutada üldised põhimõtted: riigikeele
annaabi.ee 
