seda kirjutada nagu nime ehk läbiva suurtähega (Tõusva Päikese Maa). Saab toetuda ka kohanimereeglile, kus liigisõna käib väikse tähega (Tõusva Päikese maa), ja pidada väljendit ümberütlevaks nimetuseks ehk tõlgendada teda tavalise metafoorina (tõusva päikese maa). Paistab siiski, et variante on küll ja veel ning pole olemas seda üht, ainsat ja õiget. Sellega seoses võiks keelekorraldus soosida just mõnda sellist varianti, mis laialt levinud pole. Seega ei maksa keelekorralduse puhul arvata, et üks või teine tõde ei saa korraga kehtida. Mõlemal võib omal kombel õigus olla. See kui üks neist võib-olla vähem levinud on, ei tee seda veel valeks.
Eesti keelekorraldus Mis on keelekorraldus? Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega. Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja
Eesti rahvuse kujunemise ajaks oli põhjaeesti kirjakeel saavutanud lõunaeesti kirjakeele ees sellise ülekaalu, et tema saamine rahvuslikuks kirjakeeleks oli paratamatu. XIX sajandi teisel poolel toimunud rahvusliku kirjakeele kujundamine seisnes kirjakeele ühtlustamises ja uuele kirjaviisile üleminekus. See tegevus toimus esialgu Eesti Kirjameeste Seltsi kaudu (1871–1892) rahvusliku liikumise juhtide Jakob Hurda ja Mihkel Veske eestvedamisel. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud
süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17. saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne. 19-20 saj väga palju keelereforme. Status planning ja corpus planning ( Heitz Kloss) - CP ehk eesti keelekorraldus . Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi ehk kirjaliku keelekuju loomine, arendamine
keele ja sõnus (tuhandelle); kirjanduse -t asemel -nt ainsuse partitiivis, kui genetiivis liitub silp magistrina -me : ase (aseme), -asent, liige (liikme), -liigent, samust sõnust siis ka mitm. genetiivis -nde : liigende. Pääleselle veel muid uuendusi, nagu i-mitmusi, nominatiivseid liitumusi jne. (Raamatukoi) Vaata lisaks Aaviku keelekorralduse põhimõtted Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid 1. otstarbekohasus rikkus, selgus, täpsus, lühemus, kerge õpitavus 2.iIlu häälikuline heakõla, stiililis-psühholoogiline ilu 3.omapärasus oma, soomeugrilise eelistamine võõrale Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult
17. Semantika uurimissuundi, uurimismeetodeid ja tulemusi. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Kolm suuremat vaidlust : 19.saj alguses põhja- ja lõunaeesti keele pooldajate vahel; 19.saj keskel vana ja uue kirjaviisi üle; 20.saj algus üld- ja osksussõnavara laiendamine, kirjakeele ehitus ja grammatikareeglid Omad printsiibid Hurdal, Aavikul, Veskil, Saarestel ja Muugal. Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis
9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu? Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonna elu. 10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest? Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljudele inimestele kiriku õpetajatele, keeleteadlastele, kirjanikele ja teiste haritlaste sihipärase keelekorralduse tulemusel. 11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama?Eesti keele arendamine algas 16. sajandil, 17. sajandil hakkasid ilmuma eesti keelsed raamatud. 12. Mis aastal ilmus esimene eesti keele grammatika? Esimene eestikeelne grammatika ilmus 1637 aastal. 13. Kes oli Forselius ja milline oli tema roll eesti kirjakeele arendamisel? Eesti talurahva hariduse edendaja Forselius hakkas välja töötama uut ja sobivamat kirjaviisi.
kolme lausega. Kuni aastani 1200 vanaeesti keel - uuritakse võrdlev-ajaloolise meetodiga, õ-hääliku teke, kujunes 3 murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti 1200-1700 murrangueesti keel – eesti keel eristub teistest lms. keeltest, muutuste kohta leidub kirjalikke allikaid, tekkis vältevaheldus ja kaudne kõneviis. 1700 kuni tänapäev uuseesti keel – 1739. eestikeelne täispiibel, kujunes kaasaütlev kääne, muutused toimusid sihiliku keelekorralduse tagajärjel. 3. Miks keel muutub? (3 põhjust) Keelekontakt-kauplemine, naabrid Inimeste liikumine sõjad jms Teadlik keele arendamine 4. Mis on keele sotsioperiood? Iseloomusta kahte eesti keele sotsioperioodi (perioodi nimi, aeg, paar lauset iseloomustuseks). Ajastu, mille jooksul ühiskondlikud suhted mingis piirkonnas on suhteliselt stabiilsed. Muinasaeg- esimene sotsioperiood, kestis 13.sajandini. Eesti keel piirkonna ainus
oskussõnavara looja. Veskil tuli teha koostööd peaaegu kõigi erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud. Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav. Tema keeleuuendustegevuses oli tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta
Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini. Eesti rahvusliku keelekorralduse algusaastaks peetakse 1872. aastat, mil Eesti Kirjameeste Selts otsustas oma presidendi Jakob Hurda ettepanekul seltsi väljaannetes üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni
Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka
4 Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks, ta oli ENSV teeneline teadlane ja ENSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Veski suri kõrges eas 28. märtsil 1968 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja. Peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud ja mõjutas Johannes Aaviku keeleuuenduste kõrvalejätmist. Veski osales ka „Suure õigekeelsus-sõnaraamatu” (1948–1951, jäi pooleli), „Vene-
stabiliseerivalt. Pärast seda (viimased 400 a) pole väga suuri muutusi toimunud (1739. a piibel ka praegu loetav ja arusaadav) Suurem muutus kaasaütleva käände väljakujunemine (16.-17. saj) kaassõnast kanssa lühenemise teel. Soome keeles siiani kasutusel tähenduses `koos, ühes` esän kanssa > isa kaas > isa kaa > isaga Muud suuremad muutused on tekkinud sihipärase keelekorralduse tulemusel: o oleva käände kasutuselevõtt K. A. Hermanni poolt 19.saj lõpp, 20.saj algus o Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmus (suurim, mustim, käsist) o maks-, nuks-, nuvat-vormi juurdumine 20.saj II poolel (tegemaks, teinuks, teinuvat) Eesti keele kujunemine sakslaste Piibel 1739 vallutused 13. saj
emakeeleks ei ole eesti keel. 60ndatel sündis eraldiseisva keeleuurimusliku suunana üldkeeleteadus. Praeguse üldekeeleteaduse professori Renate Pajusalu eestvedamisel on viimastel aastatel edukalt arendatud prgamaatika ja kognitiivse semantika uurimissuundi. Eesti Keele Instituut-keeleteaduse uurimisastus. 2009 ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". On koostatud ka neljaosaline vene-eesti sõnaraamat, kaheosaline eesti keele kirjeldav grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid
Elmar Muuk - õppis TÜs eesti keelt, töötas õpetajana ja keeletoimetajana; EÕS III, aktiivne AESis ja EKS keeletoimkonnas; ,,Eesti keeleõpetus I. Hääliku- ja vormiõpetus" 1927; ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat" 1933 (12 trükki); ühise, üldtunnustatud kirjakeele taotlus, aluseks tegelik keelekasutus ja selle tendentsid tähtis on vaadata, kas uuendused teevad keelt rikkamaks, väljendusvõimelisemaks, sobides süsteemi; tänapäeva eesti kirjakeele reeglite fikseerimine. 18.Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele
pidid hoolistema keele puhtuse eest. Ka Eestis vaieldi õige ja puhta eesti keele üle juba piiblikonverentsidel 17. sajandil. · Klassikud: norralane Einar Haugen, ameeriklane Charles Ferguson, sakslane Heitz Kloss · Valter Tauli sõnastas 1938 oma põhiarusaamad. püstitas keele ideaali ja kuidas sinna jõuda, loogiline. Tauli, Introduction to a Theory of Language Planning 1968. Keelekorralduse alused 1968 · LP on organiseeritud tegevus, mis proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas, tavaliselt rahvuskeele probleeme. (Sellepärast ei mahu Taul klassikute hulka.) · Tavaliselt püütakse LP kaudu juhtida, muuta või säilitada keelelist normi või (all)keele sotsiaalset staatust. · Tavaliselt on aluseks kindel programm või kriteeriumid, mille alusel keelt suunatakse.
Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse. Kuid on ka keeleteadlasi, kes peavad oluliseks seda, kuidas keel suhtluses töötab. Uuritakse näiteks keelekasutust (Kasik 2001: 16). 4. Keelehoolde eesmärk Keelehoolde eesmärk on muuta keelekasutajad oma ja teiste keelekasutuse suhtes analüütilisemaks. Samuti on eesmärgiks keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse põhimõtete elluviimisega ja rakendamisega (Kasik 2002b: 459). 2002. aastal oli olulisel kohal keele ja ühiskonna suhete uurimine. Ühiskonna ja elu pidev muutumine viib töö iseloomu muutumiseni ja mõjutab seega ka keelekasutust. Haridustaseme pidev kasv toob kaasa üha rohkem inimesi, kelle töö hõlmab lugemist, kirjutamist ja suhtlemist. Samuti on oma osa elektroonilisel sidemel. Keelekasutaja on sunnitud mõistma ja tootma keelt eri eluvaldkondades (Kasik 2002b: 459). 5
o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J
1910: o mitmuse osastav (juttusid, mitte juttusi v jutte) o lühike sisseütlev meele, keele o tugevas astmes olev kääne (kurbana) o elasivad > elasid o tehtakse > tehakse · IV konverents Tartus 31.05.1911: o võõrpärisnimede kirjutamine o võõrsõnade transkribeerimine o sihitise kasutamise reeglid · Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekut 1872 tuldi uuesti tagasi kollektiivse keelekorralduse idee juurde o ülemaalise keelekongressi asemel asjatundjate komisjon o 1918. aastast jäi ainsaks keelekoguks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond · Ühendas nii Tallinna kui ka Tartu keelemehi, ajakirjanikke, kultuuritegelasi, õpetajaid jt · Jäi tulevaste keelekorraldajate jaoks eeskuju andnud keelesündmuseks o katse tartlasi ja tallinlasi uuele mõttevahetusele ärgitada 1978. a Tapa keelekonverentsil J. V. Veski, J
. . . . . . . 236 30.3 Kognitiivse jõupingutuse erinevus . . . . . . . . . . . 236 30.4 Kultuuri(evolutsiooni)lised seletused . . . . . . . . . . 237 30.5 Uskumuste püsivus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 238 30.6 Asendustegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 239 30.7 Siserühma määratlemine . . . . . . . . . . . . . . . . 240 31 Keelekorralduse kokkuvõte 243 32 Kokkuvõte 244 33 Mõtlemisküsimuste kommentaare 247 Kirjandus 257 1 Sissejuhatus
Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus:
Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt . keel hukkub siis kui tema asemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt. Eesti kirjakeele kuj- kirjakeele tekkis tänu paljudele inimestele- kirikuõpetajatele, keeleteadlastele ja kirjanike sihipärase keelekorralduse tulemusel. Eesti kirjakeele algus- üle 400 a tagasi hakati eesti keeles kirjutama raamatuid ja keelt arendama. I eesti keele grammatika ilmus 1637 . eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt.
· Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
detsember (vana kalendri järgi 26. november) 1880 Saaremaa 18. märts 1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis "Tuleviku Eesti-keel" ("Noor-Eesti" IV albumis). Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 191225 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i- mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris
14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on eesti keele põhisõnavara hulka jõudnud umbes 30 (näiteks embama, evima, laip, mõrv, roim, laup, lünk, meenutama). 15. J. Aavik grammatikauuendajana, lk 108 - Aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi ning sellega esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda. 1912–25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i-mitmus, i-superlatiiv jpm) ning süntaksi eestipärastamise kohta leidsid rohkem poolehoidu kui tema hilisemad soovitused. Kõigile kohustuslik: 16. Loe läbi tunnis antud infoleht, selgita välja, mis on Mati Hindi olulisemad väited. Võta tekst kaasa („Mati Hint J. Aavikust ja J.V. Veskist kui keeleteadlastest“)
Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu koostöös. Tiiu Erelti järgi on keelekorraldus teadlik kirjakeele arendamine, rikastamine, püsistamine ja ajakohastamine. Keelekorralduse eesmärk on hoolitseda selle eest, et eesti kirjakeel oleks hea ning kasutajaskonnal oleks võimalik kasutada seda nii oma tunnete väljendamisel kui ka mistahes muul elualal. Keelekorraldusel on justkui kaks erinevat funktsiooni: ühelt poolt ta kiirendab keele muutumist (rikastab sõnavara, eelistab liitsõnamoodustuses s-liitumist) ning teiselt poolt jällegi pidurdab muutumist (näiteks eelistab järgarvsõnade kasutust). (Erelt 2001: 23-24) Eestis jaguneb
Bourdieu teooria on loodud põhiliselt Prantsusmaast lähtudes (kuigi ta alustas välitöödega Alzeeria hõimude juures, mis samuti ta mõtlemist mõjutas). Haritud keel, mis Prantsusmaal on äärmusenistandardiseeritud, kusjuures hõlmab nii hääldust, sõnavara kui lauseehitust, aga ka nt kehahoiakut hexis on kultuurilise kapitali üks olulisemaid osi (vrdl loeng Prantsusmaast). Kultuurilise kapitali ja sellega seotud võimu säilitamisega on tegu igasuguse keelekorralduse puhul igal maal (sh Eestis). Reeglite leebemaks muutumisel, aga eriti kadumisel, või, mis veel hullem, muutmisel, kaotavad need, kes on need reeglid koolis hoolega ära õppinud, osa oma kultuurilisest kapitalist (siit kaebused raadiosse ja ajalehtedesse, et keel "käib alla", kui nt sõna "peale" võib kasutada ka "pärast" sünonüümina). Keelekorraldajatel, kes ühe või teise vormi legitimeerivad, on kasutada vägagi märkimisväärne sümboolne kapital
võõrnimekirjutuse osa, koostanud kirjanduse loetelu ning ühtlustavalt toimetanud kogu uurimuse teksti. Uurimuse valminud osi arutati projekti raames Vellaveres 18. oktoobril 2002 toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel (transkriptsioon ja muutmatu kirjutusviis, vt 6.
annaabi.ee 
