Prantsusmaast). Kultuurilise kapitali ja sellega seotud võimu säilitamisega on tegu igasuguse keelekorralduse puhul igal maal (sh Eestis). Reeglite leebemaks muutumisel, aga eriti kadumisel, või, mis veel hullem, muutmisel, kaotavad need, kes on need reeglid koolis hoolega ära õppinud, osa oma kultuurilisest kapitalist (siit kaebused raadiosse ja ajalehtedesse, et keel "käib alla", kui nt sõna "peale" võib kasutada ka "pärast" sünonüümina). Keelekorraldajatel, kes ühe või teise vormi legitimeerivad, on kasutada vägagi märkimisväärne sümboolne kapital. Näiteks tõlkija peab jälgima, kas parajasti on õige "maad ligi" või "maadligi", sellised küsimused otsustavad ka riigieksamite tulemusi jt nn väravahoidmissituatsioone. Ka rahvuskultuure endid võib vaadelda kui erinevaid kapitali liike omavaid välju (nagu eespool mainitud, on kultuur väljana seotud rohkem kui ühe kapitaliga), nt suurema
Kui tähendused on suhtlejate omadused ja suhtluse teeb võimalikuks konventsioon nende tähenduste teemal, siis on kaks võimalust: kas rääkida ainult keelenditest ilma tähendusteta, sest neil ei ole tähendusi, või siis võtta kahest erinevast maailmast kokku keelendid ja inimeste konventsioon nende tähenduste teemal. Järgnevalt kirjeldame praktilise keelekorralduse vastuolulist suhtumist sellesse küsimusse. 28.2 Korraldamise põhimõtted Keelekorraldajatel on rida üldisi põhimõtteid, mida aeg-ajalt ka sõnastatakse, kuid millega needsamad korraldajad ise oma praktilises korraldustegevuses mõnikord arvestamata jätavad ja/või mis ise on sellises segaduses pooldatava alusteooria suhtes, et see juba praktilisi probleeme tekitab. Tähendusi ei normita Eesti üldkeelekorralduses valitseb põhimõte, et tähendusi normida ei ole võimalik, mida siiski läbivalt ei järgita: sõnavara korraldus
annaabi.ee 
