Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2
--nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus suhtlust, ajalugu, keelte kontakte Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid. Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja elemente puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla Keele areaalne markrojaotus 1)aafrika 2)euraasia 3)kagu-aasia ja okeaania 4)austraalia ja uus guinea Miks keeled muutuvad 1)ökonoomia-kommunikatiivse ehk suhtluseermärgi saavutamiseks 2)analoogia 3)keelekontakt
Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). 1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne. Keeleväliste
Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8
N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha). Grammatikaliseerumine võib võtta palju aega, nii et ühe inimpõlve eluajal ei näegi selle tulemusi. 7. Mehhanismid: (1) reanalüüs keele omandaja (uus kõneleja) omistab vanema põlve käest kuuldud sõnadele teistsuguse grammatilise struktuuri. See võib toimuda ka keelekontaktide tulemusena. Interrogatiivpronoomen = relatiivpronoomen (toimub paljudes keeltes): Eesti Kes on seal käinud? Inimesed, kes on seal käinud, teavad ise. Eestivene (hakkab levima): , , . 'üliõpilased, kes on selle eriala lõpetanud, oskavad (sellest) rääkida' Vrd Venemaa vene, normatiivne: , , . (2) reinterpretatsioon (metonüümia kaudu) nimisõna > kaassõna > verbi juurde kuulub määrsõna 1) Puu juured on kõverad. 2) Puu juurel kasvavad seened.
Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8
rituaalide keel(nt kirikuslaavi). Keelekontaktid Keelekontakti koht: kakskeelne inimene. Et kaks keelt on nii selged, et need hakkavad üksteist mõjutama. Substraat(mingi keel on kadunud, aga jätnud mõju järgnevale samas piirkonnas räägitavale keelele; kasutatakse läänemeresoomlaste kohta), abstraat(kõrvutiräägitavad keeled), superstraat(alles jääv keel, mis mõjub ka sellele keelele mis ära kaob) keelekontaktide mõjul tekkinud mingid nähtused keeles. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeeled (tekivad mingisuguse üldiselt kõneleva keele baasil, aga väga lihtsustatud grammatika ja sõnvaraga) mõlemas kontaktisoleva keele elemente, puudub aga kinnistunud grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks. Kreoolkeel ema hakkab seda keelt rääkima oma lapsega, seega on see emakeeleks ja tekib oma kinnistunud grammatika. 02.10.2012 Foneetika ja fonoloogia Foneetika:
poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel. Genealoogiline e geneetiline liigitus: tegemist on sugulus ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. 8. Pidžin- ja kreoolkeeled. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidžinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet „pidžiniseeruma”, kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele
kontekstis on samuti pärit türgi keele kontaktidega tegeleva keeleteadlase sulest. Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puhtkeelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne. Tihtilugu on kasulik ühendada keelekontaktide sünkrooniline ja diakrooniline aspekt ühes dünaamilises mudelis, mis ei luba üksnes näha kontaktide tulemusi, vaid ka jälgida kontakti protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik). 3. Tähendust, eriti seda, mitu tähendust sõnal on, kuidas neid tõestada, eristada ja seletada, on uuritud keelefilosoofide ja semantikute poolt vähemalt Aristotelesest
o "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised (sarnased erinevate häältega) o "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused o "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused (tegevustele abiks) o "la-la" teooria: kõne algus on laul o keele zestilise päritolu teooria Keele kontaktid o Keelekontakti koht: kakskeelne inimene o Substraat on kontaktis olnud keel, millel jäi teise keele mõju. o Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena). 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat,
Evansi ja Levinsoni (2009: 432) sõnul teatakse praeguse seisuga maailma keelte kohta liiga vähe, et põhjapanevaid järeldusi teha. Nende sõnul toob iga uus keel välja järjekordselt uue tunnuse või omaduse ja pöörab senised teadmised peapeale. Mingil määral muutuvad keeled ka kokkupuutel teistega, seda muidugi eeldusel, kui kokkupuude on. Isolaatkeeled (nt pirahã keel) säilivad muutumatute-puutumatutena, kuigi tänapäevamaailmas on see pigem harv nähtus. Keelekontaktide mõjul toimuvate muutuste tõttu on jällegi raske teha üldistusi, sest uurimismaterjal pole stabiilne. Evansi ja Levinsoni (2009: 437439) sõnul pole siiani välja mõeldud keelelisi universaale ehk üldistusi, mis kehtiks tõepoolest kõigi keelte kohta, nii et neis ei saaks ei kahelda ega ka neile vastuargumente leida. Nad leiavad, et see pole võimatu missioon, ent siiani pole sellega hakkama saadud ning uurijatel on sinnani veel pikk tee. Raske on leida keelte vahel ühisosi,
“pooh-pooh” teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused (häälelised reaktsioonid hirmule, valule, üllatumisele) “yo-he-ho” teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused “la-la” teooria: kõne algus on laul keele žestilise päritolu teooria Keelekontaktid: Keelekontakti koht: kakskeelne inimene Substraat on kontaktis olnud keelest jäänud keelelised mõjud Keelekontaktide sõnu võib oma olla ja elemente, sõnavara tulemusel kreoolkeele ja grammatikavõivad kuidtekkimise puudub tekkida jastabiilne aluseks) mida japidžinkeel kasutav lapsed (selles
poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania, inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid. Rekonstruktsioonis püütakse tütarkeelte erinevuste ja sarnasuste võrdlemise teel selgeks teha algkeel. Keelepuud tehakse eesmärgiga leida omavahel suguluses olevad keeled, mis jagatakse keelerühmadesse ehk harudesse. Ühte rühma
lööma pret tema obj instr 'Ta lõi teda sellega.' łałalamadziłəlaənλaxa wats'i ła- łal- amadz- ił- red surnud.olema kaus põrandal əla- ənλa- x- a wats'i kont mina obj det koer 'Olen korduvalt üritanud tappa põrandal olevat koera.' Keelekontaktid • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Genealoogiline liigitus • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud
Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16. Areaalse jaotuse põhimõtted Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse
Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16. Areaalse jaotuse põhimõtted Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse
Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli. NT baski keel ja burusaski keel 16. Areaalse jaotuse põhimõtted Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse
murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j)
NT: inglise k „on the table“ – „table“ ei muutu 2. Isoleeriv – sõnade lõppudes ja algustes on palju liiteid NT: talu-de-sse-gi 3. Flekteeriv – tüve muutumine, kuid see pole märgatav NT: jõe, jõge, jõkke 4. Polüsünteetiline – sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente, tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks. Keelekontaktid: Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma sõnavara ja grammatika. Keele päritolu teooriad (naljaga pooleks):
Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena. Pidzinkeele arengut kreoolkeeleks nimetatakse kreoolistumiseks.
poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks.
(nt vene laen - nik), tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, - sõna, -väljend või tähendus (EKK 2007: 595). Henn Saari on arvamusel (1987: 18), et laenamiseks nimetatakse tavaliselt teistest keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias,
piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria (nt arvukategooria), siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (kõneleja peab valima, kas ta räägib mingist asjast ainsuses või mitmuses); 5) grammatilised morfeemid on seotud morfeemid, st nad kuuluvad mingi sõna juurde. 45. Keelekontaktide universaale Keelekontaktide üks peamisi universaale on teatavasti sõnastatud nii: mitteleksikaalne laenamine on võimalik ainult juhul, kui samast keelest on saadud ka leksikaalseid laene. Sõnavaralaenud on piltlikult väljendades pinnast ettevalmistav kahurituli morfoloogiliste ja süntaktiliste laenude vastuvõtuks ning võivad seega anda märku võimalikest morfoloogilistest ja süntaktilistest laenudest ja pakkuda uurijale taustatuge nende väljaselgitamiseks 46
Sugulaskeelte sarnasuse põhjus võib paraku olla ka muus kui suguluses, tegu võib olla ka juhusliku kokkulangevusega, laenamise või universaalsete tendentsidega. Sugulushüpoteesid nõuavad seega väga hoolikat kontrollimist ning üha rohkem võrreldakse tõese informatsiooni saamiseks ka erinevate teadusharude tulemusi (ajalugu, arheoloogia, geograafia, geneetika..) 13. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidzinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet ,,pidziniseeruma", kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud
lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms.. • riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm – keelepoliitika mõisted • lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k • ohustatud keel – väikese ja vananeva kõnelejaskonnaga keel Keelekontaktid: • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat,
Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulatu rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse maailmas olemas olevat viimased 100 000 aastat. Keeleteadus ei võimalda leida vastust küsimusele, kas kunagi oli maailmas vaid üks algkeel. Isolaatkeel e keel, millel pole sugulasi. Nt baski, burusaski, jaapani keel. Maailmas pole ainult üks keel, sest erinevate piirkondade inimesed olid teineteisest niivõrd kaugel, et kujunes välja keel, millest teiste piirkondade inimesed enam aru ei saanud. Keelekontaktide tõttu (prantsuse<->frangi) võis keel seguneda, tekkida uus keel. Ühes piirkonnas räägitakse küll sarnaseid keeli, aga need on siiski igaüks omaette keel. (keelepuu) Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt(substraat). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt
indiaanikeelte uurijad. Neis keeltes pole iseseisvaid sõnu, väljendid moodustatakse sõnatüvede ja omamoodi lõpusarnaste aineste liitmise teel. Sellised on mõned indiaani keeled, eskimo ja tsuktsi keel. Näide ühest indiaani keelest: g-nagla-sl-i-zak-s `mina-elama-koht- otsima-pidevalt'. Nendes keeltes on meie mõistes lauseliikmed liidetud üheks sõnaks. Läänemeresoome keeled on varem kuulunud aglutineerivate keelte hulka, aegamööda on need arenenud (erinevate keelekontaktide mõjul) flekteerivate keelte suunas. Hilises läänemeresoome algkeeles arvatakse olevat tekkinud astmevaheldus, mis tõi endaga kaasa häälikukadusid, kokkusulamisi ja muutusi. AV ongi üks flekteeriva keele tunnuseid. Morfoloogia poolest on eesti keel aglutineeriv-flekteeriv keel. 5.Morfoloogilised sõnaklassid (käändsõnad, pöördsõnad, muutumatud sõnad) - On olemas universaalseid morfoloogilisi klasse, mis on esindatud paljudes maailma keeltes.
laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...
grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja järkjärgulised. Uuemad suunad: • keelekontaktide mõju grammatiseerumisele • “sundgrammatiseerumine” • grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt) • grammatisatsiooni tõlgendamine kognitiivse lingvistika raamistikus (käsi > käes, kõrv > kõrval jms.) Leksikaliseerumine – kitsalt: grammatilise ainese muutmine leksikaalsemaks; laiemalt: igasuguse sõnavara tekkimise protsess. Ülikoolis õppisime igasuguseid isme. Siin on veel palju agasid / kuisid.
· kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena
jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena
· kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena
26. KOODIVAHETUS JA KOODI VAHELDUMINE – tüüpiline mitmekeelsetes situatsioonides, see johtubki situatsioonist. Situatsioonist johtuv koodivahetus johtub välistest teguritest, mis muudavad olukorda (nt räägin pereliikmete või naabritega). Koodi vaheldumine võib olla korrapärane – seda suunavad kindlad reeglid – või juhuslik. Seda mõjutavad eri tegurid: kõneleja kogemus, keelteoskus, üldine keeleline teadlikkus. Koodivaetust tõlgendatakse kui keelekontaktide koheselt nähtavat avaldumisvormi, keelemuutust, keelemuutuse mehhanismi või protsessi, mis tingib keelekontaktidest johtuvad keelemuutused ja/või mille kaudu muutus täide viiakse ning luuakse alus uute keelekujude tekkeks. Koodivahetus on mitmekordne identiteedi markeerimise strateegia. Kaht koodi kasutav rääkija on võimeline väljendama kaht või mitut identiteeti. Koodivahetust tuleb vaadata rääkija sotsiaalse identiteedi situatsioonist sõltumise ning
moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelekontakt NB! Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selle son mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse
Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika (keelepsühholoogia), mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogilias kasutatavate meetoditega. Autonoomsest keeleteadusest tuleb eristada ka neurolingvistikat, kus keskendudakse keelevõime lokaliseerumisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Variatsionismiga on seotud keelekontaktide uurimine. Pikaaegne geograafiline ja ka sellega seotud kultuuriline lähedus muudavad keelte tähendussüsteeme ja struktuure üksteisele sarnasemaks, mis loob uurimisobjekti terveid keelepiirkondi haaravale areaalilingvistikale. Viimasel ajal väga kiiresti arenenud interdistsiplinaarne lingvistika haru on arvutilingvistika, peaeesmärgiks on keel(t)e ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks
Diskursuse teooria Keel = tähtistaja ja tähistatav. Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika jagatakse mõnikord kaheks: ühe poole tuuma moodustab arusaam, et keel varieerub ja selle varieerumisel on omad seosed keelekasutajate sotsiaalsete omaduste ja situatsioonidega, milles keelt kasutatakse. Teise poole sotsiolingvistikast moodustab keele ja ühiskonna suhete analüüs (mõnikord nimetatud ka keelesotsioloogikas), mis tegeleb keelekorraldusteooria, kakskeelsuse ja keelekontaktide, keeleliste arvamuste jms. Uurimisteemadeks on verbaalse keele kasutuse ja ühiskonna suhted. Meetodid kuidas neid uuritakse jagatakse kvalitatiivseteks (keele kasutuse ja situatsiooni suhtega) ja kvantitatiivseks( keelekasutaja ka keele suhe). Sotsiosemiootika · Multimodaalsus-idee, et kujutamine ja kommunikatsioon koosnevad hulgast semiootilistest moodustest. sotsiosemiootika püüab vaadata kuidas modaalsused väljenduvad (pilt, kirjutus, kuulmismälu).
kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel. Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ja seetõttu oma põhiolemuselt teistsugused kui vokaalsusel põhinevad keeled. Viipleja toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetena edasikanduvat teadet nägemismeele abil. Viipekeele olulisim vorm on loomulik keel. Pole olemas ühte universaalset viipekeelt. 109. Pidzin ja kreoolkeeled Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled
tingting) · Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud. · kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi). Keelekontakt · Keelekontaktide äratundmise abil on võimalik selgitada keelte vahelisi sarnasusi; · Üldiselt arvestatakse, et kõike on võimalik teisest keelest laenata. Omati on keelekontaktist tulenevatel muutustel sisemine hierarhia: kõik kategooriad ei allu võõrkeelte mõjule ühtlaselt; · Võib arvata, et grammatilist laenamist mõjutavad tüpoloogilised erinevused. substraat, adstraat ja superstraat Keelte areaalne makrojaotus 1. Aafrika 2. Euraasia 3
Mitteleksikaalne laenamine Seotud morfeemid (käändelõpp, pöördelõpp) Grammatilist sõna võib laenata ainult siis, kui kui sõna sünteks jääb samaks (eessõna jääb eessõnaks). Substraat (mõjuvõimsam keel), adstraat (keel, mis on kontaktis teise keelega, ilma, et oleks madalam või kõrgemal kohal selle keelega, millega kontaktis on) ja superstraat (põliskeeles on mõjuvõimsa keele sugemeid) on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) Keeleala (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (sarnaseid jooni leitud nt sõnajärjes) Kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna
annaabi.ee 
