"keelekompetentsiga" - 1 õppematerjal

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

vähesuse tingivad nende juttude üksildased lapsed. 3.6.2. Keel ja stiil Mida peetakse silmas, kui räägitakse kirjaliku teksti lapsepärasusest või lapsetasandist? Lastekirjanduse eripära juurde kuulub, et lastekirjanik peab looma adressaati silmas pidades. Lastekirjandus on erinev täiskasvanute kirjandusest, ta on kirjutatud erineva auditooriumi jaoks, kellel on erinevad oskused, vajadused ja lugemisviis (Hunt 2005: 3). Eriti tuleb arvestada lapse keelekompetentsiga. Keeleline lihtsustamine võib puudutada morfoloogiat (kasutatakse vähem omadussõnu ja rohkem tegusõnu), süntaksi (lause on lühike), kõneviisi (kaudse kõne vältimine) ja semantikat (võõrsõnade ja erialaterminite vältimine). (Ewers: 2000: 211). Lapsepärane stiil kasutab samu keelelisi nähtusi (olgugi et keelekõla ja ­rütm mängib stilistilisel tasandil suuremat rolli). Kui keeleline lihtsustamine tugineb kõnekeele