hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine
26. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga. Intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus; kollektiivsete väärtuste relativiseerimine; kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt; fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine. Draama: prooviprotsessist sõltumatud näidendid (Kivirähk, Jaan Undusk, Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil. Mängud dokumentaalsusega (eriti sajandi esimesel kümnendil). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid:
neid siis nimetada või mida nimetamiseks kasutatav sõna veel tähendab. Peaasi et kuidagi nimetada. Võiks ju selguse huvides kaaluda „meie” mõiste ümbernimetamist, näiteks laenates kontsepti, mida spontaanses kasutuses juba ka näha on. Julgeksime selle otstarbekuses aga kahelda, sest primaarne on ikkagi soov midagi väljendada, küll vajadusel ka need terminid leitakse. Mõiste selline mitmetähenduslikkus vaid illustreerib keelekeskse maailmapildi laia levikut, mitte ei põhjusta seda. Kui maailmapilt ei sisalda termini ja mõiste vahel vahetegemist, siis ei sisalda ta seda ka pärast terminite väljavahetamist, mida konkreetselt kontsepti puhul samuti juba näha on (et ka kontseptil on tähendus nagu terminil): (4) E. Benveniste kasutab funktsiooni kontsepti bioloogiast inspireeritud tähenduses. 10.3 Termin Mõistete keelelist tähist nimetatakse terminiks, sõnaks, väljendiks,
Peavoolukultuur ei saa aru, mis toimub, seda näha sellest, et skandaalid tulevad hilinemisega. fragmentariseerumine ja zanriline avatus - torkab silma vahetult 70-80ndate traditsioonilähedasema vormi taustal: vorm hägustub. 29 iroonia - võtaks totaalsed tuurid eriti 80-90ndatel. Totaalne irooniline mäng iseloomulik. keelekeskse modernismi esiletõus - hakkab teisenema realismi ja uusromantika taandumine - taanduvad foonile. 30 Hasso Krull (s 1964). 1986 Mustavalge (Max Harnoon) - Esimene luulekogu, Harnooni nime all avaldatud teos rohkem kui teised raamatud kirjandusliku traditsooniga seotud, sümbolistliku traditsiooniga. Mis võib kahtlusi tekitada on see, et mingid esteetilised märgid
annaabi.ee 
