STIIL Stiil olukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara
elule. (hirekuningas kass, nõelakuningas rätsepp, eluvesi viin, issanda loomaaed - inimesed) Iroonilised sõnad iroonia väljendavad sõnad. (tuhvlikangelane, debiilmolufon)*teravamad sõnad! Pejoratiivsed sõnad väljendavad negatiivse suhtumist. Tänapäeva eesti keele sõnavara SÕNAVARA STIILILINE JAGUNEMINE. Stiil on suhtlussituatsioonile ja eesmärgile vastav keelekasutusviis. Stiili tunnusteks on iseärasused morfoloogias, sõnamoodustuses, sõnavaras, lausustuses, kujundikasutuses, tekstiliigenduses. Stiili värving ühe kindla stiili omadused. (markeeritud sõnad, sest need on erilised ja ebatavalised sõnad). (raisk/sitapea). Markeerimata sõnad on harilikud, tavapärased sõnad, soobivad igasse teksti stiili (laud,maja). Stiilivarjund samasse stiili kuuluvate sõnade väikest tähenduslikku või suhtumuslikku erinevust. (telekas, televusser)
http://www.elu.ee/index.php?picfile=55 5 7 aastaste kõne areng 5.ndaks eluaastaks saab laps aru ja suudab ennast ka väljendada põimlausetega ning tema keelekasutus sarnaneb täiskasvanu omaga. Laps suudab oma kõnet ka kohandada, et sobituda vestluspartneriga, olenevalt partneri vanusest. Endiselt võib esineda tuletuslikke vigu, nagu nt ,,Need on paremased." Mõningad süntaksi tahud valmistavad endiselt raskusi. Üldjuhul on aga viiendaks elusaastaks omandatud õige keelekasutusviis ning lapsed sõnastavad lauseid täiskasvanutega sarnaselt (Smith & Cowie 2008: 345). Koolimineku ajaks on lapse sõnavaras 14 000 15 000 sõna, ta oskab end vabalt väljendada, lause grammatiline ja süntaktiline struktuur on hästi arenenud. Eeldused kirjalikuks kõneks on olemas. Laps suudab eristada häälikuid nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt ( st häälikute järjekorda ja nende pikkusi. Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt
· Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt. · Analüüsitakse suhtlust tervikuna, st nii verbaalset kui mitteverbaalset komponenti. · Otsitakse universaale. · Inimesed järgivad suhtluses teatud norme (keelekasutus viisid, mida peame normaalseks) (rule,usage, practice). Norm ei ole kirjakeele norming vaid keelekasutusviis, mida saab avastada suhtluse analüüsi käigus. · Normi järgimine ei ole kohustuslik. Keskne: normi rikkumist vormistatakse normist erinevalt ja tajutakse. Küsimus eeldab vastust. Mittevastaja võib seletada, miks ta ei vasta ja näidata sellega, et ta teab normi ja seda, et ta rikub normi. · Normide järgimine on üldjuhul statistiliselt sagedasem kui nende rikkumine, kuid sagedus ei määra normi.
annaabi.ee 
