Tegemist oli vanema, kuid elujõudu täis mehega. Kui Alfred sai teada, et tema tütar on asunud Higginsi juurde elama, püüdis ta kohe sellest ka ise rahalist kasu saada. Tema omapärane isiksus ja maailmavaade pakkusid Higginsile huvi ja isegi lõbustasid teda. Higginsi tutvuste kaudu sai Alfred ootamatult päranduseks suure hulga raha, mis viis ta alamklassist keskklassi, kuid mis teda sugugi ei rõõmustanud. Alfred Doolittle täitis filmis mõtteviisist keelekasutuseni lihtsa ja ausa tegelaskuju kohta, kes vastandus peenutsevale kõrgklassile. Teiseks huvitavaks tegelaseks oli kolonel Pickering, kes huvitus nagu Higginski inimeste keelekasutusest. Pickeringi eristas aga Higginsist taktitundelisus ja oskus kõigiga meeldivalt käituda. Ta püüdis hoida Higginsit mõistlikumana ja teda rohkem teistest hoolima panna. Pickeringil oli ka suur osa kogu filmis kirjeldatud loo juhtumisel, sest just tema vedas Higginsiga kihla, kas too suudab lilleneiust
Elektriline mootor – dünamo. See mida adams seletab on see, et tehnoloogia allutab pühaduse, mis on seotud naise kujuga. Autoreid oli veel. Kriitiline tehnoloogiaküsimustes oli Ellul. Tema kirj 50 aastatel lahti kuidas tehnoloogia võtab üle inimese tegevuses neid sfääre mis talle ei tohiks kuuluda. Räägib masinavärgist, kuidas masinlikud printsiibid on end kehtestanud. Tema käsitluses ka protsetuurid tehnoloogia. Kogu ratsionaalne maailmakäsitlus kuni keelekasutuseni välja. Kafka käsitles seda, milline on süsteemi loogika, kuidas need töötavad ja milline on inimese osa selles. Süsteem mida inimesed kujutavad ette et kontrollivad -tegelikult ei kontrolli. Butler kirjutas ühe romaani - utoopiline ja allegooriline, rääkis ühest impeeriumist, kujutletav paik kandis nime Erewhon. - Nowhere. Book of Machines. Arutab seal selle üle, kuidas masinad võtavad üle inimestelt maailma. Arvati, et irvitab Darwini üle. Aga ta ise väidetavalt seda ei teinud
annaabi.ee 
