siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja seega muutub ka lause tervikuna ebaloogiliseks. Arvi Tavast on kirjutanud oma artiklis ,,Mis asi see on, mida me keeleks nimetame?" et kui ilmneb vastuolu normatiivse reegliga, siis on viga reeglis, mitte keelekasutajas. Seega selle tulemusel kui paljud inimesed kasutavad mingit sõna valesti, võidakse ajapeale seda keelereeglit muuta, kuna inimestele on see vastuvõetamatu. Arvi Tavast kirjutas veel, et üks suurim reegel, mida rikuvad peaaegu kõik kõnelejad, on see, et sõnade liitmisel omastava käände asemel kasutatakse nimetavat käänet selline olukord võib mingi aja jooksul põhjustada selle reegli kadumist keelest.
(poiss tüdruk). konjutsioonid- lauseid või lauseosi siduvad sõnad konstituentide analüüs- moodustajate analüüs kontaktlingvistika- sõnade ühest keelest teise laenamise uurimine kontrastiivne keeleuurimine- selle lähteideeks on, et keeli saab võrrelda ka ainult struktuuriti. Siis pole tähtis, kas tegemist on sugulaskeeltega või mitte. kontseptualistlik tähendusteooria- selle järgi on tähendus seesmine kujutluspilt, mille sünnitab keelekasutajas kõnealune keeleelement ja mis mingil viisil iseloomustab kõiki antud märgi referente konventsionaalsed normid e. konventsionaalsed süntagmad- sõnad esinevad oma normaalses põhitähenduses, konventsionaalsus aga tähendab seda, et paljude põhimõtteliselt võimalike kombinatsioonide seast valitakse miski üks ja kindel konventsioon- kokkulepe konvergents- teineteisest sõltumatu paralleelareng kood- süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused
annaabi.ee 
