Enamik uusi laensõnu on kultuurilaenud, teist tüüpi laenud on pigem slängilikud ning taotlevad suuremat väljendusrikkust (nt kaif, luuser, kreisi, diil jne). Emakeele Seltsi keeletoimkond 1993. aastal asutatud Emakeele Seltsi keeletoimkond on tänapäeva keelekorraldusliku hooldustöö korraldaja, mille põhiülesandeks on kirjakeele normi arutamine ning normingumuutuste otsustamine. Tänapäeval antakse muudatusi tehes keelekasutajale rohem vabadust, kuid ühtegi varem kehtinud normingut pole ka kehtetuks tehtud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse perioodiga on keelekorraldus muutunud palju vabamaks ja alternatiivsemaks, rangete ettekirjutiste asemel lähtutakse nüüd pigem kirjakeelde sobivate variantide paljususest ja soovituste andmisest. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane, 2013. aasta trükk. Normitud kirjakeel on vajalik eelkõige ametlikes dokumentides, tarbe- ja
· [vahekokkuvõte: Kirjakeele teataja II 1993-2000. ES 2000] · jaapani sõnade kirjutamisest 2008 · Internet ja internet 2008 · peale ja pärast 2009 Väljaanded: ÕS, ,,Eesti keele ortograafia", ,,Eesti keele käsiraamat", ,,Eesti keele grammatika", ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab", ,,Eesti keelekorraldus", ,,Keelehääling" Keelekorralduse roll nüüdisühiskonnas: · Selgitada keelekasutajale keeles peituvaid võimalusi (rikkusi) ja eri keelenähtuste stiiliväärtusi, õpetada neid kasutama. · Pakkuda ühtse keelekuju abil kõigile keelekasutajatele võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda. · Hoiduda keelamisest ja käskimisest (selleks on tõsise vajaduse korral teised ametiasutused ja isikud). · Leida sobiv tasakaal keele kui suhtlusvahendi muutumise ja keele kui ühiskonna mälu hoidja püsimise vahel. 22
· [vahekokkuvõte: Kirjakeele teataja II 1993-2000. ES 2000] · jaapani sõnade kirjutamisest 2008 · Internet ja internet 2008 · peale ja pärast 2009 Väljaanded: ÕS, ,,Eesti keele ortograafia", ,,Eesti keele käsiraamat", ,,Eesti keele grammatika", ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab", ,,Eesti keelekorraldus", ,,Keelehääling" Keelekorralduse roll nüüdisühiskonnas: · Selgitada keelekasutajale keeles peituvaid võimalusi (rikkusi) ja eri keelenähtuste stiiliväärtusi, õpetada neid kasutama. · Pakkuda ühtse keelekuju abil kõigile keelekasutajatele võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda. · Hoiduda keelamisest ja käskimisest (selleks on tõsise vajaduse korral teised ametiasutused ja isikud). · Leida sobiv tasakaal keele kui suhtlusvahendi muutumise ja keele kui ühiskonna mälu hoidja püsimise vahel. 18
annaabi.ee 
