polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. Ent kuidas otsustada, mis rikastab ja mis risustab meie keelt? Vähemalt esmakasutaja meelest on iga uus sõna vajalik: kas siis uut mõistet tähistama, tähendust täpsustama või lisama keelel ,,värvi ja vürtsi". Keelekasutajal on olnud aega kohaneda uue ja pidevalt muutuva keelega, keeleuurijatel on aega neid samu muutusi jälgida ning keelehooldajate aega harida. Uudse sõnavara korpus sündis keeletarvituse pideva jälgimise ja uuendite ajatasa registeerimise käigus. Sellist innovatsioonide kogu meil pole, kuigi uut sõnavara on pidevalt registeeritud uute õigekeelsussõnaraamatute tarvis. 1990. aastate uudissõnadest püüdis üldkeelele ning kirjakeelele olulise osa registeerida ÕS 1999
vabadusena keele suhtes ning igasugust katset tekitada mingeid reegleid ja ühtsust tõlgendatakse jõhkra vägivallana. Selles mõttes oleks vägivaldne ka kõik ülalöeldu: keeld valimatult keelega mängida, nõue teksti struktureerida ja mitte lasta sinna pääseda kõikvõimalikel tühilausetel, kasutada emakeeletunnis omandatud oskusi, väide, et iga kõneleja vastutab oma keele eest. Vastutus käib vabadusega koos ning ei tähenda vabaduse äravõtmist. Mõistagi on igal keelekasutajal õigus kõigeks, mida keelega teha saab, sealhulgas loovuseks, mängudeks, avastamiseks ja leiutamiseks. Kuid keel, nagu öeldud, on paljukihiline ning tegelikult ei tähenda tema valdamine kunagi ühe keele, vaid paljude allkeelte valdamist. Eri allkeeltes kehtivad erinevad reeglid ning tegelik keeleoskus tähendab nende kõigi tundmist ja kasutamist sel määral, kui eri allkeeltega kokku puututakse. Sama kohatu, nagu paljudele õigusega tundub suulise
tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad
Ainult üks osa foneetilis- ortograafilistest sõnadest võib olla leksikaalse fraasi tuumaks. Selliseid sõnu, mis saavad olla lauses tuumsõnadeks, nimetatakse süntaktilisteks sõnadeks. • Eesti keeles on sõnaliike, mis ei saa olla leksikaalse fraasi tuumaks, nt. konjunktsioonid ja afiksaaladverbid. Semantiline sõna • Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks; 3) osutussõnad e. deiktikud
valikul, samuti rahvusrühmade nimetamisel (värvilised, võõrtöölised; ususektide liikmed; puuetega inimesed; seksuaalselt teisiti orienteeritud inimesed; kurjategijad; majanduslikult eristuvad kihid). Poliitiliselt korrektse motiveeringu reegel kõlab järgmiselt: väldi vähemusi ja äärmusi solvavaid väljendeid! 11. Semantiline ja pragmaatiline lähenemine sõnale. Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. Nii tähistab lekseem aken konkreetset objekti, viha emotsiooni, kollane värvust, ja loogilist suhet ja venima tegevust. Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, ja nende tähendus ei pruugi siis olla moodustusosade summa. Sellised juhul räägitakse idiomatiseerunud tähendusest, nt eesti isamees, pikkpoiss, pikksilm jpt. Üks keeleteaduses sageli vaidlust tekitavaid küsimusi on olnud see, kas on olemas sõnaliigitähendus kui selline
definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus. Uurmisobjektiks on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana. Tähendusi väljendatakse keeleliste vormide abil. Keelekasutajal on raske eristada sõna (vormi), selle tähendusest. Osade sõnade tähendus täpsem kui teistel (nt mutter ja vabadus). Sõnad omavad tihti süsteemi- e põhitähendust. Leksikaalne tähendus - dentonatsioon (semeem), mis sellel lekseemil on sõnaraamatus. 45. Polüseemia ja homonüümia. Paljudel lekseemidel on rohkem kui üks denotatsioon - nad on mitmetähenduslikud e polüseemilised. (üks kirjapilt, erinevad tähendused)
annaabi.ee 
