piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; · kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; · sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri). Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad. Seega on loomulikumad ka muuttüübid, mis juba sisaldavad rohkem sõnu. Süsteemiga sobimatu nähtus kaotatakse keelest, seega ei lähe keel liiga keerukaks ning jääb kõnelejatele õpitavaks ja suhtluses hõlpsasti kasutatavaks. Loomulikkusega on seotud produktiivsuse mõiste
Analüüsigrammatika uurib, missugustest osadest koosneb lause, fraas, sõnavorm või morfeem. Sünteesigrammatika aga püüab kirjeldada protsesse, mille abil häälikutest ja morfeemidest sõnavorme ja sõnavormidest lauseid moodustatakse. Kuid on ka keeleteadlasi, kes peavad oluliseks seda, kuidas keel suhtluses töötab. Uuritakse näiteks keelekasutust (Kasik 2001: 16). 4. Keelehoolde eesmärk Keelehoolde eesmärk on muuta keelekasutajad oma ja teiste keelekasutuse suhtes analüütilisemaks. Samuti on eesmärgiks keelekasutust parandada. Keelehoole tegeleb keelekorralduse põhimõtete elluviimisega ja rakendamisega (Kasik 2002b: 459). 2002. aastal oli olulisel kohal keele ja ühiskonna suhete uurimine. Ühiskonna ja elu pidev muutumine viib töö iseloomu muutumiseni ja mõjutab seega ka keelekasutust. Haridustaseme pidev kasv toob kaasa üha rohkem inimesi, kelle töö hõlmab lugemist, kirjutamist ja suhtlemist
Kvantitatiivne analüüs uurib häälikute, sõnavormide ja sõnaühendite varieerumist. Põhiküsimused: kui palju? kui sageli? Labovlik sotsiolingvistika või paradigma. Adekvaatse tulemuse jaoks peab analüüsitavaid olema piisavalt. Keskendub keelelistele variaablitele – elemendid, millel on erinevad realisatsioonid. Kvant. analüüsi eesmärk on eri tekstide ja inimeste võrdlemine. Variaablite võimalike variantide vahel valides lülitavad keelekasutajad end mitmetasandilisse sotsiaalsesse ruumi. Ühe variaabli erinevad variandid esinevad samas tekstis. Miks erinevad? - Inimestel on erinev sotsiolingvistiline taust, iga indiviidi personaalsed keelelised kogemused mõjutavad. - Indiviidi paiknemine geograafilises ruumis ning sellega seotud dimensioonides: vanus, päritolu, sots. klass, haridustase, amet, elukutse, sugu. Iga dimensioon suhestub keelega erinevalt.
Neid iseloomustab see, et nad võetakse võõrast keelest üle algkujul, koos struktuurivõõrusega. See kehtib eesti keeles küll vaid tüvede kohta, sest muutuvatel sõnadel lisanduvad oma keele käände- ja pöördetunnused, nt e-mailile, halloween'ile, spaas, koalitsioonis, referendumile, ufod, missioonist. Laensõnad - Võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud ja kohandatud keele hääldussüsteemi ja häälikulise struktuuriga. Keelekasutajad ei taju neid sõnu enam võõrastena, neil puuduvad võõrsõna tunnused (struktuurivõõrused), nt kool, kahvel, kapsas, sink, suhe, tehas. Internatsionalismideks nimetatakse sõnu, mille denotaat kuulub algselt väljapoole mingi rahvuskeele kogemusvaldkonnast. Nende sõnade keeldetulek on rahvusvahelise kultuurivahetuse tulemus, nt viski, sigar, kaaviar, dollar, baar jt. Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on
N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992. Hiljem on kokku võtnud analüüsi tulemusi koos paljude näidetega raamatus „Meedia diskursus“ – meediakeele analüüsi õpik. Fairclough järgi tähendab kriitilisus sotsiaalseid tavasid ja harjumusi ning nende hulka loeb keelekasutuse alla. Tavad ja harjumused on seotud põhjus-tagajärgsuhetega, pole suvalised – keelekasutajad ei märka tavaolukorras põhjuslikke suhteid, vaid peavad loomulikuks. Enamikule inimestele on ebaselge võimu ja keelekasutuse seos, kuigi keel on võimus keskmes, sest võimulolijad räägivad ja kirjutavad. Suhted kujunevad vastavalt võimuvahekordadele (ajakirjanik vs poliitik, arst vs patsient, õppejõud vs tudeng). Kriitilisus ei või tähendada hinnanguid enne analüüsi. Kui ajakirjanduskeelt kritiseerida, tuleb seda kõigepealt kirjeldada, sest alles siis saab hinnangut anda
-kuidas üks vorm levib ja muutub, 3- Grammatisatsiooni teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga -grammatilise elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega Nt. *kansassa -> *kanssa-> *kaas-> -ga täistähenduslik sõna->grammatiline sõna->kliitik- >muutelõpp Miks keeled muutuvad? 1) Ökonoomia: kommunikatiivne eesmärk, selle saavutamiseks keelekasutajad üritavad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. KODUNE TÖÖ: mõtle näide ja põhjus miks nii tehakse 2) Analoogia: ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada- ebareeglipäraseid vorme kohandatakse, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi Nt. Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides, sest teine mitmuse tunnus I sulandus eelneva täish
söömata), -pira (timpira andmata) - Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. 13. Keele muutumine, selle põhjused Keeled muutuvad - Sama päritolu keelte sarnasusi aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Miks keeled muutuvad:1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 14. Keeleuniversaalid, universaalide liigid
3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. 2. Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi
b. Grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega. Näiteks eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa >*kanassa >*kaas >*-ga Miks keeled muutuvad? 1. ÖKONOOMIA: kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2. ANALOOGIA: Ebreeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3. KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. MÕTLEME NÄITEID! (fb) Analoogia näide
*kansassa *kanssa *kaas ga Keelkonna mudel: ABCD AB C D A B Isolaatkeel ei ole sugulasi (baski) Keelte uuritavuse tase on väga erinev. Miks keeled muutuvad 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad keelekasutajad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. 2) ANALOOGIA: Ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada ebareeglipäraseid vorme muudetakse nii, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi. 3) KEELEKONTAKT: Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi. Laenatakse sõnavara. Selle abil saab välja selgitada keelte sarnasusi.
jaoks täiendada. Kui mõisteid keeles väljendatakse ja suheldakse, kujuneb välja (või täieneb) ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida üks või teine mõiste peaks sisaldama. Samade objektide põhjal kujunenud isiklikud mõisted on nii lähedased, et neid saab asendada üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga – kokkuleppelise mõtlemise vormiga – kokkuleppelise mõistega. Keelekasutajad eeldavad, et samale kokkuleppelisele mõistele vastavad lähedased isiklikud mõisted. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise mõiste vahel. Nii nagu üldiselt tavaks, kasutame edaspidi väljendi kokkuleppeline mõiste asemel lihtsalt väljendit mõiste ning kui jutt on isiklikust mõistest, siis kasutame väljendit isiklik mõiste. Isiklik mõiste on mõtlemise vorm, mis koondab oluliste tunnuste sarnasuse põhjal üheks
jaoks täiendada. Kui mõisteid keeles väljendatakse ja suheldakse, kujuneb välja (või täieneb) ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida üks või teine mõiste peaks sisaldama. Samade objektide põhjal kujunenud isiklikud mõisted on nii lähedased, et neid saab asendada üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga kokkuleppelise mõtlemise vormiga kokkuleppelise mõistega. Keelekasutajad eeldavad, et samale kokkuleppelisele mõistele vastavad lähedased isiklikud mõisted. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise mõiste vahel. Nii nagu üldiselt tavaks, kasutame edaspidi väljendi kokkuleppeline mõiste asemel lihtsalt väljendit mõiste ning kui jutt on isiklikust mõistest, siis kasutame väljendit isiklik mõiste. Isiklik mõiste on mõtlemise vorm, mis koondab oluliste tunnuste sarnasuse põhjal üheks
Need tekstid on normatiivne (siduv) alus õigusele vastava otsustuse leidmisel. Praktilise semantika uurimisobjektiks on seejuures keelereeglid, mis on omakorda aluseks keelekommunikatsioonis osalejate käitumisele. Wittgenstein’i reegli-mõiste kontseptsioon – sõnad ja laused omandavad konkreetse tähenduse nende rakendamise kontekstis (“keelemängus”). “Keelemängu” sisenemata polegi võimalik kindlaks teha õigusreeglit ehk formuleeringu tähendust. Üldkeelt vajavad kõik keelekasutajad. Oskuskeel kui kirjakeele allkeel on seotud mingi kitsama valdkonnaga, seepärast on oskussõnade tähendus tihti arusaadav üksnes selle eriala esindajaile. Nende peamine erinevus on keelekasutuse täpsusastmes. Oskuskeeles taotletakse väljenduse maksimaalset täpsust, terminite vastavust mõistetele ja nähtustele, mille tähistamiseks neid kasutatakse. Siiski pole oskus- ja üldkeele sõnavara selgepiiriliselt eraldatav. Uute erialamõistete tähistamiseks terminitega kasutab
annaabi.ee 
